Jõulud

 

Tänaseks on tegelikult jõuludest juba õige mitu päeva möödas, kuid siiski panen kirja, kuidas need esimesed jõulud meil läksid.

Meie oma koduloom - pisike koer

Hommikul ärkas Tossukene nagu tavaliselt pool seitse, kuid õnneks oli jõuluvana juba jõudnud oma kingitused nulu alla panna. Tavalised protseduurid tehtud, nagu potil käimine, riietumine ja hammaste pesu oli aeg suunata Tossukene nulu juurde, et vaadata mis siis jõuluvana talle toonud on. No hea küll, sellel aastal oli see kingituste avamine rohkem emme töö, kuid siiski rõõmu pakkusid kingitused pokjukesele siiski. Koju tõi jõulukas uhke auto, millega Tossukene saab mööda tuba ringi kihutada (nüüd sai lõpuks tolmuimeja kappi tagasi panna, muidu oli alati see kapist väljas, et Tossukene saaks mööda tuba ringi liikuda selle najal). Veel tõi jõulukas pojale pisikese haukuva ja liikuva koera. Esialgu kartis Tossukene nii autot kui ka koera, kuid praeguseks on meil juba isiklik koduloom, kes kohe hommikul haukuma pannakse, ning autoga kihutatakse toa ühest otsast teise nii mis hirmus. Paar korda on ka olnud juba kukkumist autoga, kuid õnneks ei midagi hirmsat.

Tossukene kõõlumas lauajala küljes

Jõulukas tõi meile veel igasuguseid asju nagu prääksuvad pardid, Lotte tassi, roboti, liikuva auto, hobuse, angry birdsi uue linnukese, uhke kampsuni ja püksid jne... Ühesõnaga kraami on juba liiga palju, seega tuleb osa vanaema juurde viia, siis on seal ka tore mängida nendega :).

 

 

Viimastel päevadel on Tossukene üha rohkem liikuma hakanud, ehk siis iseseisvalt samme tegema. Enam ei teagi kui palju samme ta korraga teinud on, no üle kümne kindlasti on neid juba. Ise läheb Romet nii ähmi täis ja hakkab hirmsasti naerma kui liigub emme või issi suunas, et tihti kaotab tänu sellele ka tasakaalu. Muidu on Toss aga jube tubli juba, ning õhtused "kõndimise trennid" on meil hästi vahvad.

 

Nüüd on jõudnud kätte ka aeg, kus harjutame Tossukest ilma tissita öösel magama. Tänaseks on olnud kaks ööd juba sellist, kui issi on pojukesega öösel, et poju ei nutaks keset ööd, emmega ta nimelt nutab, ilmselt nõuab oma tissi. Siiski mööda voodit tuiab ta keset ööd ringi, et siis ega mul eriti lootust pole, et Toss hakkaks kenasti iseseisvalt magama, kuid eks teeme proovi ja vaatame mis sellest saab.

Kahjuks sattus see võõrutamine sellisele ajale, kui Tossuke hankis endale nohu ja köha ja ka palavik on kohal, kuid otsustasin, et sellest hoolimata ei hakka ma uuesti rinda andma, et aitab küll.

 

Kätte on jõudnud ka aeg, kui tunnen, et poja on maailma kõige kõige lahedam kutt. Ehk olen seetõttu et seda varem ei tundnud rongaema või midagi sellist, kuid siiski nüüd võin tunnistada, et Romet on nii vahva kutt ning, et iga päevaga on ta üha lahedam ja armsam. Ta ei nuta enam nii palju ega jonni väga ja on üldse täiesti mõistlik mees juba. Tossuke tuleb ja kallistab ja musitab pidevalt, ning see kõik annab nii palju juurde, et uskumatu lausa. Et siis see piiritu, tingimusteta ja üha kasvav emaarmastus on ka minuni jõudnud, kulus kõigest 11 kuud :).

Mitte, et enne poleks olnud seda armastust, kuid nüüd on igapäevaselt hoopis teistsugune tunne ja no näha teda üha iseseisvamaks muutumas on ka väga super, kuigi eks ta ole ikka, et väike igatsus on ikka peal, igatsus selle aja järgi kui ta päris beebi oli, just sündinud ja ei olnud veel muid hädasid kui näljahäda, kuigi ka selle näljahäda pärast pole ta kunagi jonninud.

 

 

Vot ja varsti on juba aastavahetus ning sealt vaid sammuke veel ja saabub Tossukese esimene sünnipäev. Peo paika pole veel lõplikult välja valinud ning hetkel tegelen aktiivselt Tartu mängumaailmade tutvumisega :).

 

Minu mehikesed peale vanni

 

 

 

 

Tossuke - 11 kuud!

 

 

Detsember - lumi, jõulud, aastavahetus ja peagi on käes uus aasta, mis toob meie jaoks meie armsa pojukese esimese sünnipäeva! Sinnani on täpselt üks kuu aega, seega pisut veel... Pisut aega, et õppida öö läbi magama, pisut aega et õppida kõndima, aega mõistmiseks, et tegelikult on naeratus palju suurem trump kui jonnimine :).

 

Täna aga sai Tossukene 11-kuuseks, seega on ta juba suur poiss juba. Täna sõime kooki kolmekesi, sefiirikorvikesi nimelt. Romet pani oma sõrmekese sisse ja nii said lausa pildid, kus Tossukene ei kisagi vaid vaatab isegi peaaegu kaamerasse :). 

 

Tossuke on justkui suur inimene juba, kelle päevad pole vennad. On päevi, kui Tossuke ei teagi mis see nutt on, samas on päevi, mis algavad juba hommikul virinaga, seega justkui suure inimesega on meil juba tegu. Loomulikult kui päev algab virinaga on see seetõttu, et Tossuke on väsinud, et on öösel "naljatanud" ja tunnikese mööda voodit ringi rullinud (emme-issi voodis muidugi).

Jätkuvalt läheb Tossukene magama 8-9 vahel, ning ärkab enamasti kell 7 või siis veidi enne või peale seitset. Kahjuks on möödas need õndsad päevad, kui Tossuke magas emmega vahel suisa poole kümneni - neid päevi on olnud kuskil viis selle 11 kuu jooksul ;) - siiski oskan selliseid hommikuid igatseda.

 

 

Öösiti "tangib" Tossuke ennast jätkuvalt kaks korda, ei ole õnnestunud seda murda, ükskord juba kaks ööd ei andnud süüa ja siis pojuke oli hea mitu tundi öösel üleval, kuid kolmandal päeval võitis uni ja seetõttu võitis ka Tossuke. Issi oli tegelikult need kaks ööd pojukesega, kuid kolmandal ööl ta väsis ja mina olin ka väsinud, seega nii see läks.

Aga Romet ärkab kahjuks ikka poole kaheteist ja kaheteistkümne vahel üles ja ei lase ennast enam oma voodisse panna vaid nõuab suurde voodisse, nii kui sinna saab jääb kenasti magama. Siis magab kuni kella kaheni, siis peatus "tankimiseks" ja siis kuskil viie-kuue vahel on järgmine tanklapeatus. Iseenesest pole enam väsitav öösiti üleval käia, kuna enam ei pea nii hirmsasti mööda tuba peale söötmist ringi kõndima, kuna krooksud tulevad enamasti välja (suuremad neist igatahes).

 

Rometi oskustest võiks esile tuua imelise nõudmisoskuse, kohutava jonnimisoskuse ja suurepärase võidunaeratuse. Nõuda oskab ta kõike, alates võileivast mida emme just parasjagu sööb (võileivad on Tossukese lemmikuteks), kuni Tossu jaoks ebatarvilike vidinateni, näiteks kreemitopsid, hambapasta karbid jne... Jonnida oskab pojuke ka, visates seejuures näiteks silda või trampides sirgeid jalgu vastu põrandat. Võidunaeratust võib aga kohata hetkel, kui Tossuke on avastanud näiteks voodi pealt puldi, kihutanud selleni nii, et keegi ei märka mistõttu hoog nii suur tal sees on, saanud puldi kätte ning jõudnud ka kanalit vahetada! Vot siis on Tossu näol selline naeratus, et uskumatu lausa. Sama asi on ka siis, kui Tossuke näeb kuskil telefoni ja saab selle enda valdusesse. Korra sai vanaema telefoni kätte ja kimas siis ruttu seda padja alla ära peitma - no mida oskused juba eksole (kuigi eks ta on seda emmelt, issilt, vanaemalt ja onu Marekilt õppinud).

 

Tossu oma mängunurgas (mis on siis suures toas voodi kõrval) liigub Tossuke vaid püsti olles, toeks voodi. Kapi ja seinte najal liigub samuti Toss püsti, ehk siis toetades kätega seinale või kapile. Täna käisime minu vennaperel külas (Raunol, Kristiinal, Chrislinil ja Rikal). Tossukene mängis seal Rika asjadega ja tõusis siis minu najale toetades püsti ja tegi viis sammu täiesti iseseisvalt. Seni on ta teinud kaks-kolm sammu üksinda ja siis maha potsatanud, kuid täna jäi ta veel peale neid samme seisma ja siis potsatas pepuli. Nii armas oli seda vaadata, seega loodetavasti pojukene ikkagi aastaseks saades kõnnib. Mu õeraasukese - Kätliniga, tegime pakkumisi, et kunaseks Romet kõnnib, tema ütles, et kümne kuuselt kõnnib - see siis ei läinud täide. Kuid minu pakkumine oli, et kõnnib 11,5 kuuselt, seega kaks nädalat veel on Tossukesel aega õppida sammumist :).

 

 

Eile käisime Endrikuga tema kasuema Linda sünnipäeval Valgas. Sõitsime öösel Tartusse tagasi, kuid senikaua hoidis Rometit vanaema Helle. Arvata oli, et Tossukene lepib kenasti oma vanaemaga. Siiski ei suutnud ta murda oma rutiini kella poole kaheteistkümne ajal üles ärgata ja loomulikult ei lasknud ta ka vanaemal ennast enam enda voodisse tagasi panna vaid jäi magama ainult suures voodis. Nagu Kätlin ütles on Tossukene tegelikult vanaema laps, s.t ta lepib alati suurepäraselt vanaemaga, naeratab talle oma võlunaeratust ja alati soovib vanaema sülle (eks see ole ka selle nii, et vanaema alati näitab talle kõike, mida Tossuke soovib, temal piisab ju vaid oma pisikest sõrmekest vibutada ja juba vanaema liigub Tossuga näidatud suunas). Nii tore, et oled olemas minu emme, Tossukese vanaema!!

 

Vahepeal suutis Romet endale hankida ka suu ümber punetava naha. Ei teagi kas see on millegist tingitud allergia, mille see kohutav külm välja lõi või on see tingitud sellest, et viimasel ajal oleme autos Rometile luti suhu pannud, kuid kuna ikka on jahe autos, ning Tossul ila jätkuvalt jookseb kõvasti, siis ehk seetõttu tekkis ka punetav nahk. Igatahes nüüd kaks päeva pole me enam lutti päeval kasutanud üldse, ka autoga sõites mitte, ning ei tea kas mulle tundub vaid nii, kuid minu meelest on see punetus juba palju parem - eks näis.

 

Nüüd on ees pikemad pühad, ning mul on koolivaba periood. Ei teagi mis saab uuest aastast, kuna Triinul endal hakkab lapsehoidja kursus, mis kestab kolm kuud. Uut hoidjat justkui ei taha, kuigi paar inimest on tundunud kuulutusele vastanutest täitsa toredad, samas pole ma nendega veel kokku saanud, seega see tunne võib olla petlik. Eks näis mis elu toob, kuid imeline on igatahes see, et lubatud maailma lõppu jälle ei tulnud!!!

 

 

 

Tossuke 10,5 kuud

Nii nüüd sai ka arstil käidud ja uued numbrid olemas.
Pikkus 74 cm.
Kaal:
Pea üm: 50 cm.
Lôge oli jätkuvalt 2*2, seega siin paranemismärke polnud paraku.
Kuna olen juba veidi mures selle lôge pärast, siis sai arstiga konsulteeritud ja otsustasime teha vereanalüüsi.
Tegemist siis veenivereanalüüsiga. Oo nôu oli esimene môte, taas nuttu kuhjaga.
Läksime siis kolmekesi issi, Tossuke ja mina teise kabinetti, kus meid juba ootasid tuttavad näod. Kolm tädi olid ümber ja usutlesid mind, et ega mul ikka paha ei hakka, et kui on kartus, et hakkab, siis mingu ma välja ja nad hoiavad ise last kinni. No ei, pole ma mingi nôrguke ja Tossuke on mul ikka ka valiv, igaühe sülle kohe ei lähe. Tavaliselt ta vaatab algul mis inimesega tegu on ja siis otsustab kas minna sülle vói mitte. Ka oma inimestega on nii tavaliselt, erandina on onu Marek ja vanaema (nende sülle minnes lehvitab mulle, et mingu ma nüüd ära).
Igatahes hoidsin siis ise oma pojukest ja nagu arvata vóis hakkas kisa kohe pihta kui tädid Tossukese kätt kinni hoidma hakkasid. Mina usutlesin seal algul, et kas ikka on veeni näha jne... Selle peale üks vanem tädi ütles, et eks me vaatame. Kurjam ega mu poeg nóelapadi pole, et surgin siit ja surgin sealt. No ja läkski nii, et esimesel korral randme pealt ei leitud veeni üles ja alles küünarvarre seest saadi veen kätte - Tossu nutu saatel. Oi kui kahju mul oli lapsest ikka, jube kurb on móelda neile pisikestele, kes haiglates on. Aga nii kui tädid Tossu näppimise ja kinnihoidmise lópetasid rahunes laps maha. Tuleb vist Tossule särk teha kirjaga: Ära puutu mind, pistan kohe kisama!
Igatahes analüüside vastused olid ónneks korras, seega Tossuke omastab d-vitamini kenasti, seega küll see lóge varsti kokku kasvab.
Täna vaatasin taas Tossukest kui ta ööunes oli, no on ikka nunnu küll, oma laps on ikka kóige armsam! Aga sellele vastupidine on see kui Toss peale teist uinakut ärkas ja toimetama vannituppa läks. Mina tegin köögis süüa samal ajal. No vannitoas oli vaikus, kuid kuna olin kóik ebasobilikud asjad ära pannud Tossu haardeulatusest, siis arvasin, et ju sorteerib pesu laiali lihtsalt. No veidi aja pärast tuleb Toss vannitoast välja vóidukas nägu ees. Siis ajas oma sôrmevahelt miskit maha, vaatasin kaugelt, et ajalehe tükk. Hakkas suhu toppima ja jooksin seda ära vótma. Selgus, et polnudki ajalehetükk vaid hoopis tema pissipoti küljest vidin, mistóttu pott laulis kui sinna sisse soristada. No seda oli Tossuke juba pikalt nillinud ja nüüd sai siis katki tehtud. Seega meie potike enam ei laula :). Ehk ónnestub issil korda teha veel pott muidugi (tinutada on vaja veidi). Meie issi ilmselt läheb hoopis prismasse uue poti järgi enne kui tinutamisega tegelema hakkab.

Kurb, kurvem, kõige kurvem...

 

 

Kurb, kurvem, kõige kurvem - just nii võib kirjeldada minus hetkel valitsevat meeleolu.

Nimelt oli täna taas päev kus Tossukene suutis üllatada mind - suutes vinguda terve õhtu. Oleks siis midagi viga olnud, lihtsalt ajab oma joru. Väiksed näited: Tossuke istub oma söögitoolis ja sööb. Laual lesib teleka pult (Rometi jaoks keelatud), nii kui Tossuke märkab pulti laual suunab ta oma väikese armsa sõrmekese puldi poole ja ütleb mmhh mmh, mina ütlen, et seda ei saa, see on emme oma! Seejärel paneb Tossuke oma peakese söögitoolile, käed kenasti pea alla, ja hakkab jonnima. Tõstab oma peakese, silmis juba pisarad paistmas, ja jälle vehib oma sõrmekesega puldi poole. Mina jälle ütlen, et ei seda ei saa ja Tossuke jälle mossitab ja jorrab. Peidan puldi ära, kaob ka probleem mõne hetke pärast. AGA sellega asi ei lõppe, kohe natukese aja pärast tekib uus "probleem". Järgmiseks probleemiks on laual olev tass, kus on sees morss (klaase enam me ei kasuta, sest värvilist jooki nähes läheb Tossuke hulluks ja siis on päris sõda lahti). Taaskord hakkab Tossuke oma sõrmega vehkima ja häälitsema ja jälle kordub kõik, emme oma... mossitamine, virisemine, sõrmega vehkimine jne... Siis peidan mina tassi ära, lauale jäävad veel nohurohu pudel, kauss ja veel mõned asjad. Ja kõigega on sama lugu. Söömise lõppedes panen Tossu põrandale. Ka seal ei ole väga hea olla (lubage mainida, et täna on Tossuke maganud kenasti oma uned ära, viimane uni oli issiga lausa tund ja 20 minutit) ning Tossuke kihutab ühe asja juurest teise juurde. Miski ei paku huvi kauem kui minut - paar ja ikka tuleb seejärel pirin.

 

Vanasti justkui oli vannis käiminegi väga vahva. Nüüd seisab Toss enamik aega vannis püsti ja vibutab sõrmega igas suunas, nõudes omale keelatud asju. Seisab Toss siis püsti ja suunab oma sõrme pesumasina poole - ok see on tavaliselt talle lubatud, et mis seal ikka juhtuda saab. Aga no kutt, sa oled VANNIS, mölla veega või mängi partidega või pritsi niisama vett laiali, miks sul ometi on vaja kõike muud kui vannis olla. Igatahes vibutab taas oma sõrmega pesumasina suunas. Mina kenasti seletan, et praegu oled vannis, et homme mängid. Toss kükitab vanni, paneb pea vanni äärele ja hakkab jorrama. Issand öelge veel, et tüüp ei oska manipuleerida ja mossitada - meister ise minumeest!

Igatahes vannist lahkusime kiiresti ja siis ka pahandasin Rometiga, et mida sa jaurad terve õhtu, kas sa ise ära ei väsi sellest jne... ja uskuge või mitte, Tossuke suutis isegi NAERATADA, issand jummel küll, kas siis ma alati pean pahandama, et laps natukenegi rõõmsam oleks :(. Peale pahandamist lasi Toss ennast kenasti riidesse panna (tavaliselt käib ka see kisaga ja Toss kimab voodi teise otsa oodates, et teda taga ajama hakatakse - siis tekib lolluste tegemise isu, mis lõppeb siiski kisaga, sest riidesse on ikka vaja panna).  Igatahes täna siis peale pahandamist lobises Tossuke omaette (ilmselt pahandas minuga, et mina temaga pahandasin) ja muudkui naeratas ja seletas ning toksis jalgadega vastu voodit mis ka imekombel naerma teda ajas. Riidesse panek läks siis ilma nututa - imede ime!

 

 

Õhtuks olen mina sellisest jauramisest ja virisemisest väsinud ning kui Tossuke magama jääb algab minu jaoks puhkus, haaran oma arvuti ja teen oma kooliasju ja vahel luuserdan niisama ja surfan internetis !

 

Lumi sadas ka täna maha - nii ilus ja valge on kõik. Käisime Tossuga isegi väljas kelgutamas, mis talle täitsa meele järgi oli. Issi veel naeris, et Tossuke, kas sul külmus suu kokku või, et ei mingit virisemist :). Maja juures aga nägi Tossuke uksekõrval olevat juhtpaneeli, kuhu numbreid vajutades saab uksest sisse - tuppa. Nii ja taas tõestas Romet, et tegemist pole rumala poisiga. Näitab numbrite poole käega - siis järgneb mmhhhmhh (kui ma kohe numbreid toksima ei tõtta) nii kui toksin numbrid sisse, näitab Toss ukse poole ja kui astusin temaga ukse juurde haaras Toss ukselingist ja hakkas ust tõmbama !! Issand kui naljakas, et 10-ne kuune teab kuidas asjad käivad.

Kui mina rohkem numbreid ei vajutanud kamandas ta naabripoiss Kauri, kes meie kõrval seisis: näitas aga käega Kauri poole ja siis numbriplaadi poole ja nii pidevalt :) no on koomik ma ütlen.

Nüüd seisab Toss ka akna juures pidevalt ja limpsib akent ning vaatab õue. No on ikka nummi kutt küll ikka.
 

 

Siiski siiski on tegemist minu enda pojukesega ja ma pole veel päriselt lootust tema osas kaotanud ja loodan, et varsti saabuvad ka päevad, kus Tossuke leiab, et maailm on ikka tegelikult ilus paik ja siin elades ei pea pidevalt virisema.

 

 

NB! Paar õhtut oli juba, kus Tossukene üllatas mind ja Endrikut, terve õhtu vaid naeris ja kimas oma tolmuimejaga ringi ja oli lihtsalt imeline poiss. Loodetavasti on need päevad varsti käes, sest muidu pean küll Raja tänavale koha kinni panema ja paariks nädalaks sinna oma närve puhkama minema (olgu öeldud, et selle kümne kuuga on minu närvid küll justkui rauaks muutunud, miski väga ei kõiguta mind, kuid see pidev virisemine on küll liig mis liig juba ka minu närvirakukeste jaoks).

 

 

Hoolimata kõigest on ta maailma nunnum poiss ja minu silmatera ja armastan ikka teda ülekõige!

 

 

 

 

 

Romet 10 k.

 

Mõtlesin, et olen hästi tubli ja kirjutan kohe oma mõtted ruttu üles, sest muidu ehk muudan veel meelt ja ei kirjuta nii nagu hetkel just mõtlen.

Igatahes täna sai Tossuke kümne kuu vanuseks. Aeg lippab meeletu kiirusega ja Tossukest ööunne pannes leidsin end mõttelt, et mis selle kümne kuuga siis muutunud on.

Esiteks on muutunud Tossukese gabariidid, nii pikkus, laius kui ka kaal.

 

Veel on muutunud see, et Tossuke liigub iseseisvalt edasi, kutt lausa kihutab käputades edasi, ajades vahepeal enda tagumiku kõrgele üles ja lükates jalad sirgu, justkui tahaks üles tõusta nii. Tore abiline liikumiseks on ka tolmuimeja. Sellega koos liikudes on Tossuke justkui 90-ne aastane vanur, kes vajab liikumiseks seda käru mille najale toetuda. Öeldakse ju ka, et pole vahet kas 90 või 9 kuud, abitud on mõlemad.

                                                                                                         Tolmuimeja, kuhu Rometi viid !

 Invakäru!

Oluliseks muutuseks on ka see, et kui ühe kuuselt nuttis Tossukene sellise õrna häälega, siis nüüd on hääl muutunud tugevamaks ja seda häält oskab Toss nüüd igal ajal kasutada. Seega mis pole üldse muutunud on see, et Romet kisas täiesti kõrist siis kui oli ühe kuune ning ka täna, kui Tossuke sai kümme kuud vanaks. Enamik õhtust möödus Tossukese kisa keskel. Kisas ja kamandas täpsemalt, nimelt ideaalne on olukord Tossukese jaoks siis, kui Detektiiv Lote käib telekast, issi-emme on põrandal Tossukese juures ja härra siis turnib emma-kumma najal nii nagu süda ihaldab. Täna aga ei saanud keegi aru mis Tossul viga oli, magas teine issiga rõõmsasti enne külaliste saabumist, kuid ikka oli kisa taevani. Tädi Merily ütles, et kõrvad tahavad lausa puhkust saada, njah mida siis minu ja Endriku kõrvad peavad tegema :) oleme küll selle kisaga harjunud, kuid siiski hulluks ajab ikka ja pahameelt tekitab ka, kuna no miks üks tore poiss peab ometi nii kõvasti kisama.

 

 

 

Täna oli meil ehe Eestimaine õhtu. Emme ja vanaema tegid kartulisalatit ja kiluvõileibu (mis läksid nii hästi kaubaks, et otsustasime neid edaspidi müüma hakata - Kiluvõlu OÜ siit me tuleme). Emme otsustas issilt täna kulbi käest haarata ja ise koogi küpsetada, tulemus oli päris mahlane kirsikook, no vähemalt ei saanud tädi Mercalt nuhelda, et poekook laual on. Tossuke sai endale uusi uhkeid vidinaid: mänguklotsid, puhhiga lauluraamatu (laulmine meeldib Rometile väga väga), joogitopsi, rongi, kevadeks väga laheda kummiülikonna (hea porilompides käia), laheda salli jne. Lisaks veel uhke kostüümi, mille kohe ka selga viskasime ---> seesama nunnu kikilipsuga body :). Hommikul võtsime kapist välja ka oma uue tööriistakohvri, mille Mummi Tossukesele tõi, kui Tossuke veel imepisike oli. Kohvris on kõik vajalik olemas: kruvidest - saeni, uhkem kui issi kohver. Tegelikult on väga tore kui külalised käivad, et kingitustest me tegelikult väga ei hooligi (vähemalt emme-issi mitte, ning ka Tossukesel on asju rohkem kui vaja), oluline on hea seltskond ja meeldiv õhtu (saateks Rometi kisa ja Marcose pidev naer).

<--- Marcos
Marcos on emme õepoeg, kes on täielik naerukajakas ja kutt, kes naudib ülekõige pildistamist. Juba õige varakult õppis noormees selgeks erinevad näoilmed mida pildistamisel teha ja osav on ta küll. Kutt on lausa loodud pildistamiseks, nii fotogeeniline on ta.

                                          Kummalgi oma porgand, üks kasutab porgandit
                                          hantlina, teine teritab porgandiga hambaid.

Hr. Spetsialist isiklikult

Väike spetsialist muudkui kasvab ja kasvab.
On teine selgeks saanud tugede najal kõndimise ning see on siis nüüd meelistegevus number üks.
Veel üheks lemmiktegevuseks on härral käsutamine ning loomulikult ei tasu unustada ka jonnimist.
Pojukene viipab nüüd oma sõrmekesega igas suunas ja muudkui tee talle uksi lahti või anna asju kätte, no on ikka spetsialist!
Nii kui emme midagi omale suhu pistab viipab Toss emme suu suunas oma sõrme ja pean aga talle ka süüa andma. Tekkinud on ka sõna mam-mam, kuigi minu meelest kasutab ta seda täiesti suvaliselt, mitte vaid siis kui kõht tühi. Tühja kõhu üle Toss jätkuvalt ei kurda, et siis pole veel seda täheldanud vähemasti, ka beebina ei kurtnud ta kunagi tühja kõhu üle :). Siiski peab mainima, et Lotet vaadates sööb Toss nüüd suurepäraselt ja lausa isukalt. Ei peagi pudrule enam kiloga püreesid lisama, et sööb kenasti oma kausi tühjaks. Samuti sööb Tossuke probleemideta väljas, seal on ju vaatamist kui palju, seega pole aega viriseda.
Veel on Tossul sõna emm-mem-emm-memm, ka selle kohta ei oska öelda, kas see olen ikka mina või mitte.
Viimastel päevadel on Tossuke hakanud emme kaugemale minnes kisama, et siis ei taha üldse mind silmist lasta. Sõrmi nosib noormees jälle isukalt, seega LOODETAVASTI on hambad siiski tulemas (issi ütleb muidugi selle peale, et pea kümme kuud ei saa ju hambad tulla, kuid virisemine on kestnud kogu Tossukese elu)!

Tore on see, et issiga jääb Tossuke tuttu nii, et viskab ennast issi kõrvale pikali ja nii see unepoiss tuleb. Täna hommikul testisin ise ka seda ja ohh imet ka mul jäi Tossuke nii magama, seega pojuke kasvab - hirmsa kiirusega kusjuures ikka.

     ------>  Tossukene hommikul ärgates. Tihti ei mahu Tossuke enda voodisse lihtsalt ära (nimelt vajab Toss vastu hommikut ruumi keerlemiseks ja pöörlemiseks) ja siis trügib suurde emme-issi voodisse magama, puksides issi teise tuppa magama.

<--------------------  Nii magas Tossukene üks õhtu, kui emme ise voodisse hakkas minema. Loomulikult kuskil 15 minuti pärast oli kisa lahti, sest Toss oli oma jala võre vahele pannud ja ei saanud enam head asendit magamiseks.














Eile käisime ujumas perega ja härra Viril suutis taas selle vahva ürituse teha pisut ebameeldivaks. Isegi vees ei suutnud ta pirisemist jätta, isegi mitte siis kui oli minu süles. Njah on küll raske leida tegevust, mida Tossuke naudiks, ilmselt selleks on kõik keelatud tegevused, nt. emme-issi telefoni närimine, teleka puldi närimine jne :). Keelatud vili on ikka kõige magusam.


Aga juba ülehomme saab Tossuke kümne kuuseks, seega vaid kaks kuud veel ja Tossuke ongi juba ühe aastane - aeg lippab - hirmsa kiirusega.

Poes sattusin kokku ühe vanatädiga, kes minust kassasabas ette trügis. Mühatasin midagi selle trügimise peale ja seepeale ütles tädike, anna andeks lapseke, kuid tahan oma õega koos ära minna. Tema ees seisis samasugune lühikest kasvu tädike, kes asju parasjagu kotti ladus. Seesama tädi, kes must ette trügis ütles mulle: "Oii ma mäletan nii hästi seda, kuidas ootasin, et keegi mind tantsule kutsuks ja peale seda tulid lapsed ja nii kui lapsed tulid hakkas ka aeg tohutult kiiresti minema." Ja nagu näha nii ka on, peaaegu aasta on juba möödunud Tossukese sünnist.

                                                  Kiikuda on vahva --------->

Särki - värki :)

Nii nüüd siis väike ülevaade Tossukese aktiivsest olekust :)

Ehk siis käputamine on härral nii käpas, et roomamise asendist (ehk kõhuli) võib teda leida ainult siis, kui on tarvis ennast kehtestada (st. siis jonnida), kui Tossukene on väsinud (siis paneb oma peakese oma kätele ja hõõrub samaaegselt silmi) või siis kui on haiget saanud ja nutab.

3-dal novembril ostsin lapsele pissipoti, no niisama naljaviluks. Siis tekkis lihtsalt huvi, et kuidas Toss seal peal istumisega hakkama saaks, et kas püsiks üldse. No esimene kord tahtis küll minema kimada, et siis leidsin ruttu kosmeetika kotist vana ripsmetušši ja andsin selle talle kätte, hea närida eksole. Ja ohh imet, pott hakkaski laulma. Mida värki eksole :) esimene pissi siis tuli potti 4-s november :). Teadagi, et mitte teadlikult, kuid tore siiski.
Sealt edasi oleme issiga igal hommikul peale Tossu ärkamist ta potile pannud ja nii on igal hommikul seal lisaks pissile ka kaka olnud, no on ikka meeldiv küll, kui seda kaksi mähkmest ei leia :).

Nii aga siis veel sellest, et Toss on selgeks saanud sammud külgedele, ehk siis suudab edasi liikuda juba küll, loomulikult vahel laseb ta ka käed lahti, arvates, et kuhu ma ikka kukun, kuid kukub ikka. Tavaliselt on nii, et emme/issi ta ka ikka kinni püüda suudavad, et siis suuri muhke pole ÕNNEKS veel olnud. Aga no kapi najale ennast püsti ajada meeldib Tossule küll väga väga, kuid sellest ta kuidagi kohe aru ei saa, et kuidas ta istuma sealt tagasi saab, sest seda ta teha küll ei oska veel iseseisvalt. Et nii siis ongi, et kui ta on oma toimetused lõpetanud (loe püüdnud kõik mis vähegi käe ulatuses kapilt maha tõmmata), ongi kisa lahti, sest no temale tehakse ju liiga, et ta sinna üksinda seisma on jäetud :). Ühesõnaga maru naljakas on see küll. Ükspäev oli mees ennast tooli najale püsti ajanud ja siis laua alla kõndinud ja kui siis kisa lahti läks oli küll naljakas, kisa on a Tossukest mitte :).

Ööd on siis nüüd jälle toredad! Et kui vahepeal oli juba nii, et suutsin ta hommikuti pikemalt magama meelitada, ärkasime kümme enne kaheksat kuskil, siis nüüd on jälle see enne seitset ärkamine päevakorral. Kusjuures magama läheb peale kaheksat, jäädes unne enne üheksat. Põhiliseks ülesärkamise põhjuseks arvan olevat kõhuprobleemid. Nimelt Tossuke, kes päeval iga tegevuse kõrvale silma pilgutamata väikse puuksu võib lasta, ei oska seda teha öösel ! Siis ta nutab ja väänleb hirmsasti, ei taha olla süles, samas nagu üksinda ka ei taha voodis olla ja nii see trall käib. Vahel juba enne viite hommikul, hea õnne korral enne seitset, kuid tavaliselt poole seitsmest kohe kindlasti. Samas on endal uni silmas või nagu onu Marek ütles ükspäev, kui Tossukest hommikul hoidma tuli (emme läks kaheksaks kooli), et mehel on padjanägu täitsa peas :).
Seega võiks öelda, et Tossukesel on ikka väga nõrk seedesüsteem, kahtlustan et selle on ta küll oma issilt pärinud, sest emme võib süüa igast kraami sisse, kuid jama kõhus ei teki. Praegu ei julge ma Tossule igast uusi asju maitsta anda, sest öised ülevalkäimised on niigi kurnavad, seega kui peaksin talle veel andma nt suvikõrvitsat, mis tal hirmsasti gaase tekitab, oleks ööd puhta magamata :). Seega ootame veel veidi nende uute maitsetega.

Eile oli siis isadepäev. Maalisime Tossuga ka väikese kaardi issile :) ja ostsime issile mõeldud tekstiga padjapüüri ning ilmutasime paar pilti ära. Samuti tervitasime issit Elmari raadios, mida ka tädi Merka kuulis. Kohe tädi Merka helistas ja ütles, et no oleme ikka vanurid küll, et Elmaris tervitavad issit, look who´s talking eksole, ISE JU KUULAS ELMARIT !!!  Vanur missugune ;).

Romet 9 kuud

Tik-tak, tik-tak ja nii see aeg lippabki.
Juba on Romet saanud 9-kuuseks, ning kaugel see aastane sünnipäevgi on.
Avastasin just mingi päev, et jõuludeni on jäänud vaid kaheksa nädalat !!! Seda on ju niiiii vähe.

Käisime siis nüüd ka arsti juures, mõõtmas - kaalumas nagu ikka.

Kaaluks on: 9180g
Pikkust ikka vaid: 71 cm
Pea üm: 49 cm.

Ütleme nii, et Tossuke ei pane rõhku pikkusesse kasvamisele vaid nüüd läheb vaid laiusesse :) Kõhuke on korralik, kuigi näost on noormees lausa saledaks jäänud (võrreldes mõne kuu taguste piltidega). Igatahes seekordsel visiidil oli ka muresid.
1. Lõge ei taha kuidagi kinni kasvada, jätkuvalt on 2 cm avatud, see pole siis mitme kuu jooksul mitte grammigi vähenenud. Kirjutati jälle välja Devitol D-vitamin, et selles on D2 vitamiini ka, tervisepüramiidi omas seda pole.
2. Vereproovi tulemusena selgus kurb tõsiasi, et Rometil on hemoglobiin madal, 104. Seda on pisikese inimese jaoks aga vähevõitu ja seega peab Toss hakkama rauasiirupit lisaks jooma. Seekord oli dr. Karelson ise ka kohal ja kohe maru kahtlustavalt küsis, et kas ma ikka annan Tossule iga päev liha. No muidugi annan eksole, kuid kuna veiseliha ei maitse talle väga, siis saab enamasti kana. See siis langes nüüd menüüst täitsa välja. Aa vereproovi võeti siis sõrme otsast. Ja kui Karelson ja Kersti ütlesid, et enamik lapsi vaid ehmatab selle sutsu peale ja nutma ei hakka, siis Toss meid alt ometi ei vedanud. Nuttis ikka kõvasti ja lõi arstitädide poolt talle ette pandud loomakesed kohe laua alla :).


Magamisega on ikka probleeme, päeval jätkuvalt 30 minuti uned, kaisus muidugi võib magada kuni kaks tundi. On ikka peps ma ütlen. Hetkel ei kujutagi ette, kas tuleb päev mil saan kirjutada, et vohh nüüd Toss magab päeval pika une täiesti iseseisvalt ja öösiti ka ei tralli.
Viimasel ajal on Toss ka öösiti tihti nutma hakanud, loodetavasti on tegemist uute hammastega, mis oma tulekust märku annavad.

Üheks võimaluseks on ka see, et kuna Toss päeval nii palju sahmib ringi, ning kõigi ja kõige najale püsti ennast kangutab, siis lihtsalt öösel elab seda kõike üle.


Aga külas käisid meil sünnal tädi Kätu, Marcose ja Mardiga, tädi Merca Vahuriga ja vanaema ning onu Marek. Miskipärast tassisid tädid taas kingitusi, mida tegelikult teha ei tohtinud. Tädi Kätu &co tõid puidust puzzle, kus peal igasugused vahvad loomad ja karumõmmid ning turbosokid, et Toss saaks ikka kenasti kõndima õppida, ilma kukkumiseta. Tädi Merca & Co tõid klounid ja klotsid. Vanaema aga tõi pisikese auto ja bingo pileti Rometile, mis tuletabki meelde, et peab nüüd ka järgi vaatama, kas ka võitsime.  Loodetavasti võitsime kõvasti :)

 

Käpu käpu !

Nüüd on Tossuke juba 9 kuud vana ja seni liikus edasi tõsise luurajana, ühe käe abil tõmbas ennast edasi ja jalad lohisesid järel. Milline muskel :)
Kui Tossuke käputamise asendisse panna ja kätt kõhu all hoida liikus veidi ka käputamise asendis.

Ja siis täna, 25.10.12 mängisime jälle köögipõrandal ja emme pani rongi ja auto motivatsiooniks ja hakkasime jälle käputamist harjutama ja NÜÜD LÕPUKS hakkas Toss ka iseseisvalt edasi liikuma pikemaid vahemaid. Ennem tegi paar käputust ja avastas, et oih see oli küll vale asend ja lasi kõhuli ennast tagasi aga nüüd enam mitte. Nüüd ongi see aeg käes, mida emme on kaua kaua oodanud - pojuke on käputamise selgeks saanud ja see on nii armas !

Tegime ruttu ka ühe video mälestuseks. Kahjuks oli käepärast vaid telefon, mille kvaliteet pole kõige parem aga jäädvustatud siiski see sai :)

http://www.youtube.com/watch?v=ttIiPrFviTg&feature=youtu.be

 

 

 

Mummi saatis meile ka spetsiaalsed põlvekaitsmed, millel vahvad kollased mummud all. Komplektis olid ka tiigri sokid mummudega, mis Tossule kiiruse arendamiseks suureks abiks on ! Suured tänud sulle Mummi !!!

Seitsmes on kohal - jepiii

Aeg muudkui lippab ja lippab ja poja muudkui kasvab.
Täna siis hoidis emme koolisoleku ajal Tossukest vanaema. Loomulikult on jätkuvalt nendevaheline läbisaamine suurepärane, seda vist ei muuda miski. Ilmselt kolib Romet varsti vanaema juurde ära ja emmel-issil tulevad lõpuks ööd täis UND, UND ja veelkord UND !
Hetkel siis on nii, et Tossuke on hakanud öö jooksul rohkem ärkama ja ikka kebib põhimõtteliselt kella viiest-kuuest emme kaissu, kus siis edasi sipeldakse-magatakse-jorratakse.

Tossuke on nüüd lambispets. Issi õpetas selgeks lambi asukoha ja nii kui küsida, kus on lamp näitab tüüp sõrmega lambi peale ja mõmiseb midagi oma keeles, ilmselt siis lampi :)

Toss on selgeks saanud igast asendist istuma minemise, et siis see käib nüüd nii kähku ja isegi une pealt ! Ikka on nii, et kui Tossuke peale ööunne jäämist ärkab poole öö pealt, siis emme on leidnud ta istumas oma voodis ja silmi hõõrumas. Njah nummi eksole, a aind seni kuni ta voodis püsti ei seisa ;)


Nüüd täna siis avastas emme, et ohh issand, Tossul on jälle uus hammas. Ehk siis selle nahka on ka need rahulikumad ööd läinud.

Pean siin kurja plaani, et lähimal ajal tuleb ette võtta ka öiste söömiste lõpetamine, et EHK siis saabuvad ka rahulikumad ööd ja loodetavasti hakkab Tossuke siis ka päeval paremini sööma. Hetkel käib söömine ikka Lote või lammas Timmy saatel või heal juhul reklaamide saatel. Siis on suu Tossul kenasti kohe pärani, kui lusikas suuni jõuab.
Muidugi sööb Tossuke hea meelega tavatoitu, kuid selleks on paraku veel liiga vara.

Kiisu kiisu ...

Täna käisime siis vanavanemaid vaatamas, Kalevit, Lindat ja Enet ja Juhat. Juhuslikult oli vanaema Ene ka Valgas täna, seega topeltvõit !
Viimati käisime Valgas kaks kuud tagasi, siis oli Kalevi ja Linda juures paks kiisu, kel pojad kõhus. Seekord olid need pojukesed juba kahe kuused ja Romet sai nendega tutvust teha !
Niiiiiiii nunnud kiisud, emme võtaks need KOHE endale, kui nad jääksidki nii pisikeseks ! Pisikesed koerad on juba aretatud, palun aretage ka pisikesed kiisud :) 

                                           Pai kiisu, pai !

                                           Kohe tirin sind kõrvast !

                                           Ja saingi su kõrva kätte...

                                           Tule ma puudutan su nina kiisuke !

                                           Ai lipsasid käest ära.

                                           Siiski sain su nina ka ära puudutada :)


Vanaisa Kalevil on alati fotoaparaat käes, mis on iseenesest väga tore, sest pildid on kui profi tehtud alati. Kiisud aga meeldisid Tossule väga, isegi kiisude emme meeldis talle. Muudkui vaatas teda kui ta ringi kondas. Peale fotosessiooni väsisid kiisupojad aga ära ja läksid tuttu. Magavad teineteise kaisus - nii nunnud !

Oeh loodetavasti ei too keegi meile nüüd kassipoega, sest kahjuks tema jaoks meil ruumi pole. Kui keegi toob, siis peab arvestama ka sellega, et ta peab hakkama meil tasuta koristamas käima !!! Sest emme niigi lendab meil luuaga ülepäeviti ringi, kuigi ausalt öeldes peaks vist iga päev lendama, kuid kust see aeg võetakse ometi. Päevas on ilmselgelt liiga vähe tunde !

Oktoober

Pea pool oktoobrist on läbi. Tossuke on juba kaheksa ja poole kuune ja IKKA veel ei käputa !
Arvan, et põhiliseks põhjuseks on see, et kuna põrandad pole nii soojad kui suvel ning püksid on alati jalas, siis on maru libe põrandal liigelda. Roomata on ju lust, muudkui libistad edasi, kuid kui põlved käputades muudkui taha lähevad ja kõht vastu maad vajub, siis on veidi raske käputades edasi liikuda. Lahendust ka hetkel pole, kuna pole veel leidnud käputamiseks mõeldud sukkpükse, millel on mummud ka põlvede kohal.
Küll aga on Tossust saanud meister turnija. Hommikune trenn on otse emme-issi voodis. Kus peatugi on kõrge ja härrale täpselt sobilik. Muudkui tirib ennast selle najale püsti ja hakkab aga radikat ja kardinaid näppima. Sedasi võib ta seal mässata vähemalt tunni !
Lisaks soovib Toss süles olles su seljataha ronida. Kui maas keegi istub, siis roomab ruttu lähemale ja hakkab ennast maasistuja najale üles tõmbama. Ükspäev leidsin Tossu vannitoast pesumasina klaasaknast sisse vaatamas, muudkui kõõlus seal - uskumatu. Järgmine päev jäi tal pesurest ette, millel täpselt sobilike vahedega pulgad ja tal uskumatult hea ennast üles tõmmata.
Ehk siis tegelane on väga aktiivne.
Võibolla just seetõttu on Toss hakanud ka öösiti rahutumalt magama, et unes elab päevategemisi läbi. Kahjuks on nüüd need ajad, kui ta peale kaheteistkümnest (hiljemalt poole ühest) söömist iga kahe tunni tagant üles ärkab. Väsitav on see sõna mis siinkohal MARU sobilik on !

Suhu on ilmunud nüüd ka kuues hammas, seega väike haipoiss on kodus olemas.
Sõrmed tuleb Tossu suust eemal hoida, sest hammustada talle meeldib ja nüüd on see ikka väga valus. Veel meeldib laua alla roomata ja teiste jalgu hammustada :)
Tossuke on jätkuvalt üsna kesine sööja. Ehk ta polekski nii kesine, kui võiks emme-issi sööke süüa, kuid veidi vara veel selle jaoks.

Valmistume vaikselt ka talveks. Mummi (issi emme) tõi juba siis Tossule kombeka, kui Toss veel emme kõhus peidus oli. Nüüd on see meile ka paras ja nagu ikka on tegemist väikse nunnukesega :)  Äitäh Mummi !!!

Sügis

Kätte on jõudnud sügis oma paljude värvidega.
Kuna kevad ja suvi jäid emme jaoks kadunuks, kuna Tossuke ei osanud ju kuskil mujal kui kodus magada ja oli väga viril ning seetõttu veetsime suurema osa ajast toas, siis sügisel on juba asi palju parem :)
Tossuke teeb päeval kuskil kaks und. Ühe kohe hommikul poole kümne paiku, kuna jätkuvalt ärkab "maamees" kas pisut enne seitset või KOHE peale seitset (issi on oma äratuskella ära visanud, kuna pojuke on kella eest tal, sissemagamist kohe kindlasti siin majas ei toimu :)) ning teise une teeb päeva peale, olenevalt siis tal tujust või sellest kuidas päev kulgenud on. 30-ne minuti uned on jätkuvalt päevakorral, viimasel ajal pole ka unede pikendamine väga toiminud.
Ühesõnaga pojukese kasvades on muutunud päevad ka paremaks, et siis oleme liikuvamad ja jõuame päris palju ringi kolada.
Nädalavahetusel paistis päike ja kuna mine tea kuna seda ilmaimet veel näeb, siis otsustasime käia Elistvere loomaparigis. Tossuke on ju piisavalt suur, et loomi vahtida ja kuna tema uudishimu on piiritu, siis oli kahtlus, et talle seal täitsa meeldib.
Muidugi ei vedanud meie vaist meid alt, Tossuke lausa nautis loomade vaatamist. Suu oli iga looma juures pärani ja muudkui seletas oma keeles. Jätkuvalt olen arvamusel, et ta mõistab nii teiste tittede-, loomade- kui ka multikast lammas Timmy keelt (stiilis da daa daaaa).

Metssigade juures ei suutnud Toss oma imetlust varjata, muudkui vaatas ja vaatas kuidas pisikesed põrsad ringi käivad.

Lisaks käisime veel ükspäev puulehtedega tutvust tegemas. Issi oli siis meil palmi all ja meie otsustasime kodu lähedale jalutama minna, kuna emme avastas kooli sõites, et meie tänava vahtra lehed on äkitsi pea kõik alla langenud -                       S Ü G I S !

Tossuke 8 kuud - HUNT mis hunt !

Nii nüüd on siis meie Tossuke saanud kaheksa kuuseks. Issand kuidas aeg ikka lippab.
Käisime siis täna ka arsti juures strateegilisi näitajaid mõõtmas.

Seekord olid need siis sellised:
Kaal: 8570g (noormees on ikka na lahjavõitu :), ning taas saime arstiõelt, Kerstilt, soovitusi toidu kaloraazi tõstmiseks).
Pikkus: 70 cm (jupp mis jupp ma ütlen, kuu aega ja vaid 1 cm !!! Annaks ikka Jumal, et tuleks issi moodi pikk mees).
Pea üm: 48,5 cm, lõge on veel 2,2 cm lahti





Tossukene oskab siis nüüd ise istuma minna ning nüüdseks juba kuskil nädala jagu on ta ka "mägironimist" harjutama hakanud. Mägedeks siis emme ja issi. Jube vahva on ju emme seljas nii ronida, et saaks üle õla kiigata. Või siis nii, et istume maas ja Tossukene siis kimab ruttu meie juurde ja ronib jalgadele ja ajab tagumiku püsti ja siis tõuseb jalgadele. Njah issi siin prognoosib, et nädal ja Toss kõnnib tugede najal. Mina muidugi loodan, et käputamine tuleb enne, nüüd paar päeva on ta juba õige asendi sisse võtnud ja on hakanud nõksutama põlvedel, et täna näitasin siis talle ka kuidas edasi minema peab a no vaatas noormees mulle otsa nagu rumalale ja prantsatas aga kõhuli ja lasi varvast mu juurest.















Nüüd paar päeva on jälle Tossukene olnud virilam, eile oli tal ka kehatemperatuur tavalisest pisut kõrgem 37,4. Arvan, et tegemist on kas järgmiste hammaste tulekuga või siis oli see külmetamise tagajärjel tekkinud. Issi viis meid nimelt Kubija spaasse pühapäeval. Võtsime ka sõbra Marcose koos emmega kaasa. Oiiii kuidas neile ikka meeldis vees, et siis jonn unustati riietusruumi maha ja kui kutid vett nägid siis olid kriipsud kõrvuni. Igatahes see öö oli ikka kohutav, sellist polegi meil olnud vist. Toss ärkas iga tund üles ja mõnes tunnis ka mitu korda. Mitte miski ei sobinud ja rahulikku und sellel ööl ei saabunudki - no küll kunagi saabuvad eksole !



Nii ja mis siis HUNT !
Nimelt, on Rometil suus nüüd juba 5 hammast, no kolm neist on veel väga pisikesed, kaks esimesena tulnud hammast on muidugi nagu kopraonu hambakesed juba. Küll aga on Tossukene nüüd hakanud oma hammastele valu andma, NIMELT hammustamine on vägagi päevakorral. Kõige magusamaks objektiks on emme. Nii kui issi muidugi mainis, et näed aind sind hammustab mind üldse mitte, nii Romet otsustas issile näidata, et pole vahet keda hammustada ja hammustas issit kõhust :).
Igatahes täitsa nõutu olen juba, kuna pahandamine ei aita üldse. Küllap ei saa ta veel väga hästi aru, et mida ta täpselt siis teeb, kuigi no korraks tõmbab eemale, naeratab oma tutikat uut naeratust ja lööb aga uuesti hambad sisse.

Paremal siis pilt emme käest, kuhu on jäädvustatud kolmed Rometi hammustamise jäljed. Kõige värskem vasakul, mis veel roosa (praeguseks hetkeks see on juba täitsa punane, ilmselt varsti siis ka sinine), siis paremal ääres on täiesti punane hammustus. Ja siis allpool juba uhke sinikas. See siis on emme vasak käsi :). Viis hammast teevad siis uhkelt tööd !
Kui kellelgi on ideid, kuidas sellest hammustamisest lahti saada andku aga teada! (NB! Issi käskis vastu hammustada kui Toss hammustab. Hammustasin ka siis, õrnalt muidugi, Toss vaid naeris selle peale !!!

Lõpuks kohal ...

No lõpuks on siis nüüd nendele jubedatele öödele ka selgus olemas - nimelt Tossukesel on siis nüüd tutikas hammas. Ega ta seda muidugi veel demonstreeri ja sellestki on olemas vaid väike servake väljas, kuid siiski täitsa olemas. Üleval siis seekord ja paremal pool, ehk siis varsti on meil oma väike kopraonu olemas :) Igatahes ega ta sõrme suhu lase panna, et saaks vaadata, kas seal ka teine tulemas on. Nii kui keegi oma sõrme suhu talle tahab panna on suur kisa lahti muidugi, isegi siis kui Tossuke on sügavasse unne jäänud, ISEGI siis hoiab Toss oma suu täitsa kriipsuna.
Peale palavikku tuli muidugi ka nohu ja köha ehk siis täpselt samamoodi nagu esimeste hammastega.
Igaks juhuks panen omale kirja ka millised need ööd siis ikkagi on, et siis et ei ununeks :)
No näiteks üks öö oli nii jälle, kui Toss otsustas keset ööd mitu tundi üleval olla, ei tahtnud justkui süles olla, siples, ei tahtnud kaisus olla ja LOOMULIKULT ei tahtnud ta ka oma voodis olla :) ehk siis emme kõndis mitu tundi mööda elamist ringi ning hommikuks olin täitsa zombi, sest ega siis laps ju ometi taipa kauem magada kui tavaliselt, ehk siis 6.40 on ikka üleval.
Üks öö oli veel nii, et Toss otsustas, et kell 22 on ju ka täitsa tore ikkagi üles ärgata ja siis jaurata tunde njah issand kui väsitav see ikka on.

Samas eks neid jubedaid öid oli miski kolm-neli, et siis tegelikult ju üpris vähe, kui nüüd kõrvale jätta need palavikuga ööd, mis olid täitsa ulmelised muidugi.
Peale seda palavikku siis muidugi Tossuke otsustas, et ei enam küll ei piisa korra öösel söömisest vaid tuleb ikka ennast kaks korda öö jooksul jälle tankida :(. Enam ei mõju ka see, mis varem mõjus, et jalutasin taga toas ringi ja uinus jälle, nüüd on ikka kohe kisa taga ja nõuab seni kuni söögilaua jälle letti löön.
Miski mõte on ikka minna juba vaikselt asendajale üle, kuid enne seda veel proovin ära ka selle, kuidas mõjub õhtune kaerahelbepudru söömine, et ehk on miski võimalus, et siis magab näiteks kolmeni ja soovib aind korra süüa ;). Liiga suuri lootusi ei paneks, sest miskipärast on tunne, et Tossukene on küll harjumuse ori, et nüüd on harjunud kaks korda öösel sööma ja nii ka sööb.

Nüüd on Toss juba maru osav ronija. Eks see tulene nendest hommikustest issiga suures toas olemistest, kus issi Tossukesega diivanil on ja Tossuke siis oma ronimisoskusi täiendas. Igatahes voodi lasi issi juba ühe astme võrra madalamale, kuna üks päev istus Tossuke oma voodis ja siis järgmisel hetkel kõõlus juba serva peal. Oi oi oi kui ohtlik...


Roomamine on väga käpas ja istest kõhuli oskab ka juba maru osavalt minna. Kuigi eks nii korra päevas ikka võib juhtuda kui suure kolksuga Toss vastu põrandat kukub ja kui nutma hakkab, siis issi tavatseb küsida: "Kes tegi? ja vastab ka ise Ise tegin !"
Õnneks siis miskit pikka kisa sellele ei järgne, pigem selline ehmatuse nutt on see.
Hetkel on veel jäänud tunne, et Tossukesest saab küll igavene rüblik. Oskab ikka oma iseloomu MARU kenasti näidata. Nt. olime vanaema juures ja Toss viskas ennast selili maha ja trampis jalgadega vastu maad ning jorras. Üles ei tulnud ja tahtis vaid seda, et keegi teda sülle võtaks. Kui keegi ei reageerinud, siis Toss loomulikult oma jonni ei jätnud vaid trampis veel kõvemini ja pani aga volüümi juurde nutule :) On meil ikka väike kloun küll ma ütlen.

September

Lisaks rumaluste õppimisele tuli ka söömisega tegeleda ja ka siin on issi olnud jube osav - veenduge ise.

Mõtlesin, et kirjutan vahepalaks väikse jutu :)
Mina siis liitusin ülikooliga, ning issil juhtus just esimesel nädalal puhkus olema ja nii sai tema rahulikult Tossukesega aega veeta.
Magama jäi Tossuke kenasti, kui aga emme silmapiiril pole. Samuti on nad issiga suured semud nüüd, oma naljad ja oma rumalused (näiteks õpetas issi poja keelest kinni haarama, kui keegi juhtub keelt näitama. Ja kui keel suhu tagasi läheb, siis nüüd Tossuke hakkab oma sõrmekestega suud lahti kangutama :)). Lisaks muidugi igasugused pojaga "võimlemised". Njah rumaluste peale on jätkuvalt mõlemad Reilikud mul meistrid !

Söögiks on siis kartuli-porgandi-ploomipüree :)

                                           Hmm huvitav mis see issi minuga küll teinud on,
                                            kas ta tõesti ei tea, et söök peab ka suhu jõudma !

                                          On jõutud magustoiduni - ploomipüreeni :)


Iseenesest oleme aga leidnud ka Tossukesele lapsehoidja - Triin´u, kes on väga tore ja kellega Romet juba sõbraks on saanud. Triin on Tossukest korduvalt juba ka magama saanud kussutada, njah jätkuvalt käib see kussutamisega ning jätkuvalt teeb Tossuke vaid 30-ne minuti unesid (juhul kui neid just pikendada ei saa, mis tuleb emmel vist kõige paremini välja). Emme muidugi läheb lihtsama vastupanu teed, ehk laseb Tossul 30 minutit süles või kõhu peal ära magada ja siis alles libistab Tossukese voodisse a kui ei raatsi, siis laseb pojukesel enda kõhul või kaisus edasi magada. Kaua ta ikka seda teha tahab eksole ;).

Aa ja lisaks, peale seda kõrget palavikku pole hammastest ikka mingit märku :) seega, ilmselt oli see lihtsalt miski titehaigus.

Minu pisike "ahjuke"

Nii kätte on jõudnud september ja nii nagu juba varem ühes postituses mainisin, hakkab emmel kool, seega on tarvis Tossukesele hoidjatädi leida.
Hoidjaid, kes ühendust võtsid, oli ikka kuhjaga, vanusepiir 16 - 50 a. Kuna aga ma ei teadnud, kui palju täpsemalt nädalas hoidjat tarvis on, siis on võtnud hoidja otsimine aega.
Kolmapäeval kohtusie Triinuga, kes on küll vaikne, kuid tundub täitsa tore olevat. Tema käis meil ka reedel külas, et Tossuke temaga ikka harjuks.
Süda tilgub siiski verd jätta oma pojuke täitsa võõra inimesega. Oleks keegi keda teakski aga no kõik on ju töö inimesed, ning valik tulebki teha võõraste seast. Loodetavasti sai tehtud parim valik.
Igatahes esimene koolinädal möödus nii, et kui emme oli koolis, siis issi või siis vanaema olid Tossukesega.
Neljapäeva õhtul peale Tossukese magama panemist hakkas Tossuke aga nihelema oma voodis ja muudkui piiksus. Küsisin Enksult, et kas laps tundub kuum, ta arvas, et mitte. Otsustasin siiski kraadida ja temperatuur oli 37,9. Njah selle siis ka voodis nihelemine. Kui mina magama läksin otsustas Tossuke, et enda voodis ta kohe üldse olla ei taha ja mujal kui süles kohe ÜLDSE ÜLDSE ei sobi. Temperatuur juba 38,6. Otsustasime siis panna küünla. Selle otsustas aga Tossuke kohe välja punnitada ja nii ka palavik ei langenud. Kell kaks otsustasin veel ühe küünla panna ja kordus täpselt sama asi, minutiga oli ka see küünal välja punnitatud :(.
Hommikuks olin maganud tund kuni kaks, kuna Tossuke muudkui piiksus ja tahtis kussutamist, polnud nõus ka minu kõrval magama, aind süles ja kuna tema uni on tähtsam kui minu, siis nii läkski.
Hommikul läksin mina kooli ja issi jäi pojukesega koju. Siis tuli ka vanaema, kes tõi palaviku vastu siirupi hoopis. See sisse võetud läks ka palavik madalamaks.
Pärast päevast und hakkasin Tossukest kraadima ja virutasin kogemata kraadiklaasi põrandale puruks, mihuke kobakäpp ma ütlen :). Issi sai siis seda kraamida, ühtegi paha sõna lausumata (minu kobatamise peale siis).
Õhtul hakkas aga palavik taas tõusma ja kella kümneks oli temperatuur juba 39,7. Ibumetini siirup jälle sisse ja ootama, et aga palavik langeks. No ei langenud üldse.

Kell kaks otsustasime helistada issiga, kes õhtul vähki püüdmas käis, et helistame jälle perearsti nõustamisliinile. Sealne karm tädi ütles kohe, et tuleb anda rohkem siirupit. Hakkasin endale omaselt kohe ütlema, et no karbil kirjas doosiks vaid 50 mg, kuid tema käskis anda 120 mg, et kuis nii. Sain siis kohe nähvaka kirja: "mina olen arst ja ma tean mida ma räägin". Igatahes nende sõnade peale andsime ikkagi nii nagu ütles ja palavik hakkas ka alanema.
Kella neljaks oli Tossuke kõvasti higistanud ja palavik tundus ikka jupp maad madalam, ning laps tahtis isegi süüa (muidu ei tahtnud üldse).
Kell kuus sõi veel ja magas siis kella poole 9´ni.
Päevaunedega on see haigusepoiss aga 1:0 teinud ja üle poole tunni ei maga Tossuke enam üldse :(.

Nii igatahes ei kujuta ette millest see haigus tulnud on, ise loodan, et tegemist on hammastega. Kui nii siis on igatahes seekord nende tulemine palju palju kordi hullem.

Tädi sünnipäev Pärnus

Nii nüüd on siis käidud.
Kuidas siis läks mõtlete eks :)
Sõit Pärnusse kulges kenasti. Kui kohale jõudsime pidid emme-issi jahiga sõitma minema külalistega. Kuna aga issi küsis Kristinalt, mis riietuses peab laekuma ja selge sõnaga öeldi, casual, siis muidugi oli meie pere esindatud teksad-dressid stiilis. Kõik teised AGA olid ennast nii üles löönud, et emme otsustas, et jahiga sõitma küll ei lähe vaid tarvis on hoopis kleiti otsima minna :).

Igatahes kutsusin vanaema ja Tossukese, kes juba jalutamas olid, tagasi ja kimasime kolmekesi poodi, kleidi järgi.


Õhtul istusime koos Tossukesega pisut ka sünnipäevalauas ja siis seitsme ajal läksin andsin Tossukesele süüa ja sealt maalt hakkas vanaema etteaste :).
Igatahes telefoni võtsin kaasa, et juhul kui on kriis majas, siis kiman ruttu oma pojukese juurde. Mida aga ei tulnud oli telefonikõne. Nimelt said Tossuke ja vanaema nagu ikka superhästi läbi ja vanaema pani Tossukese ilma nututa tuttu. Oli teine küll kiiganud ringi ja emmet-issit otsinud ning isegi hetkeks pisikese kurva ohke/nuukse teinud, kuid ikkagi ilma nututa tuttu jäänud.

Seega palkaks kohe vanaema Helle lapsehoidjaks. Tossuke ei nutnud mitte grammigi, seda siis sellel ajal muidugi kui aeg oli vanaemaga olla, ehk siis ööunne jäämise aeg. Hoolimata sellest, et akna all oli sünnipäevaliste seltskonnast enamik mehi, kes siis seal valjuhäälselt seletasid. Hoolimata rakettidest magas Tossuke ikka väga hästi. Ja isegi hoolimata sellest, et issi kell 5.08 hommikul pauguga tuppa laekus magas Tossuke ikka edasi.
Seda muidugi seni, kuni Tossuke pisut peale kuut süüa tahtis ja kuna toas polnud pime (kardinad on ainult moe pärast seal, kuna pimedaks nad tuba küll ei teinud), otsustas Toss, et hmm aeg on järelikult ärgata, kuna õues on ju nii valge :). Eks sellel üleval olemisel oli ka veel üks põhjus, nimelt oli issi sisse karu pugenud kes siis nii kõvasti seal norskas, et Tossuke kohe kuidagi magama jääda ei julgenud :). Muudkui torkis issit oma sõrmekesega, kuid no mida teeb hiir karule eksole, karu isegi ei tundnud seda. Kui siis Toss peale seitset luugi kinni pani, siis tegi ta ka oma traditsioonilise kolmkümmend minutit ja jälle oli tarvis "omi asju" ajama hakata tal.

Siis käisime veel Stefanis söömas ja saime ka issi õdede-vendadega kokku ning kimasimegi tagasi Tartu poole. Siin tegi muidugi Tossuke taas uue rekordi. Kogu tee jooksul magas Tossuke lausa 15 minutit. Rekord missugune.


Seega kokkuvõttes saab öelda, et läks ikka superhästi ja et vanaema Hellel on töökoht olemas (seda muidugi juhul, kui ta Maksi köögist loobub).