Kurb, kurvem, kõige kurvem...

 

 

Kurb, kurvem, kõige kurvem - just nii võib kirjeldada minus hetkel valitsevat meeleolu.

Nimelt oli täna taas päev kus Tossukene suutis üllatada mind - suutes vinguda terve õhtu. Oleks siis midagi viga olnud, lihtsalt ajab oma joru. Väiksed näited: Tossuke istub oma söögitoolis ja sööb. Laual lesib teleka pult (Rometi jaoks keelatud), nii kui Tossuke märkab pulti laual suunab ta oma väikese armsa sõrmekese puldi poole ja ütleb mmhh mmh, mina ütlen, et seda ei saa, see on emme oma! Seejärel paneb Tossuke oma peakese söögitoolile, käed kenasti pea alla, ja hakkab jonnima. Tõstab oma peakese, silmis juba pisarad paistmas, ja jälle vehib oma sõrmekesega puldi poole. Mina jälle ütlen, et ei seda ei saa ja Tossuke jälle mossitab ja jorrab. Peidan puldi ära, kaob ka probleem mõne hetke pärast. AGA sellega asi ei lõppe, kohe natukese aja pärast tekib uus "probleem". Järgmiseks probleemiks on laual olev tass, kus on sees morss (klaase enam me ei kasuta, sest värvilist jooki nähes läheb Tossuke hulluks ja siis on päris sõda lahti). Taaskord hakkab Tossuke oma sõrmega vehkima ja häälitsema ja jälle kordub kõik, emme oma... mossitamine, virisemine, sõrmega vehkimine jne... Siis peidan mina tassi ära, lauale jäävad veel nohurohu pudel, kauss ja veel mõned asjad. Ja kõigega on sama lugu. Söömise lõppedes panen Tossu põrandale. Ka seal ei ole väga hea olla (lubage mainida, et täna on Tossuke maganud kenasti oma uned ära, viimane uni oli issiga lausa tund ja 20 minutit) ning Tossuke kihutab ühe asja juurest teise juurde. Miski ei paku huvi kauem kui minut - paar ja ikka tuleb seejärel pirin.

 

Vanasti justkui oli vannis käiminegi väga vahva. Nüüd seisab Toss enamik aega vannis püsti ja vibutab sõrmega igas suunas, nõudes omale keelatud asju. Seisab Toss siis püsti ja suunab oma sõrme pesumasina poole - ok see on tavaliselt talle lubatud, et mis seal ikka juhtuda saab. Aga no kutt, sa oled VANNIS, mölla veega või mängi partidega või pritsi niisama vett laiali, miks sul ometi on vaja kõike muud kui vannis olla. Igatahes vibutab taas oma sõrmega pesumasina suunas. Mina kenasti seletan, et praegu oled vannis, et homme mängid. Toss kükitab vanni, paneb pea vanni äärele ja hakkab jorrama. Issand öelge veel, et tüüp ei oska manipuleerida ja mossitada - meister ise minumeest!

Igatahes vannist lahkusime kiiresti ja siis ka pahandasin Rometiga, et mida sa jaurad terve õhtu, kas sa ise ära ei väsi sellest jne... ja uskuge või mitte, Tossuke suutis isegi NAERATADA, issand jummel küll, kas siis ma alati pean pahandama, et laps natukenegi rõõmsam oleks :(. Peale pahandamist lasi Toss ennast kenasti riidesse panna (tavaliselt käib ka see kisaga ja Toss kimab voodi teise otsa oodates, et teda taga ajama hakatakse - siis tekib lolluste tegemise isu, mis lõppeb siiski kisaga, sest riidesse on ikka vaja panna).  Igatahes täna siis peale pahandamist lobises Tossuke omaette (ilmselt pahandas minuga, et mina temaga pahandasin) ja muudkui naeratas ja seletas ning toksis jalgadega vastu voodit mis ka imekombel naerma teda ajas. Riidesse panek läks siis ilma nututa - imede ime!

 

 

Õhtuks olen mina sellisest jauramisest ja virisemisest väsinud ning kui Tossuke magama jääb algab minu jaoks puhkus, haaran oma arvuti ja teen oma kooliasju ja vahel luuserdan niisama ja surfan internetis !

 

Lumi sadas ka täna maha - nii ilus ja valge on kõik. Käisime Tossuga isegi väljas kelgutamas, mis talle täitsa meele järgi oli. Issi veel naeris, et Tossuke, kas sul külmus suu kokku või, et ei mingit virisemist :). Maja juures aga nägi Tossuke uksekõrval olevat juhtpaneeli, kuhu numbreid vajutades saab uksest sisse - tuppa. Nii ja taas tõestas Romet, et tegemist pole rumala poisiga. Näitab numbrite poole käega - siis järgneb mmhhhmhh (kui ma kohe numbreid toksima ei tõtta) nii kui toksin numbrid sisse, näitab Toss ukse poole ja kui astusin temaga ukse juurde haaras Toss ukselingist ja hakkas ust tõmbama !! Issand kui naljakas, et 10-ne kuune teab kuidas asjad käivad.

Kui mina rohkem numbreid ei vajutanud kamandas ta naabripoiss Kauri, kes meie kõrval seisis: näitas aga käega Kauri poole ja siis numbriplaadi poole ja nii pidevalt :) no on koomik ma ütlen.

Nüüd seisab Toss ka akna juures pidevalt ja limpsib akent ning vaatab õue. No on ikka nummi kutt küll ikka.
 

 

Siiski siiski on tegemist minu enda pojukesega ja ma pole veel päriselt lootust tema osas kaotanud ja loodan, et varsti saabuvad ka päevad, kus Tossuke leiab, et maailm on ikka tegelikult ilus paik ja siin elades ei pea pidevalt virisema.

 

 

NB! Paar õhtut oli juba, kus Tossukene üllatas mind ja Endrikut, terve õhtu vaid naeris ja kimas oma tolmuimejaga ringi ja oli lihtsalt imeline poiss. Loodetavasti on need päevad varsti käes, sest muidu pean küll Raja tänavale koha kinni panema ja paariks nädalaks sinna oma närve puhkama minema (olgu öeldud, et selle kümne kuuga on minu närvid küll justkui rauaks muutunud, miski väga ei kõiguta mind, kuid see pidev virisemine on küll liig mis liig juba ka minu närvirakukeste jaoks).

 

 

Hoolimata kõigest on ta maailma nunnum poiss ja minu silmatera ja armastan ikka teda ülekõige!