Tossuke - 11 kuud!

 

 

Detsember - lumi, jõulud, aastavahetus ja peagi on käes uus aasta, mis toob meie jaoks meie armsa pojukese esimese sünnipäeva! Sinnani on täpselt üks kuu aega, seega pisut veel... Pisut aega, et õppida öö läbi magama, pisut aega et õppida kõndima, aega mõistmiseks, et tegelikult on naeratus palju suurem trump kui jonnimine :).

 

Täna aga sai Tossukene 11-kuuseks, seega on ta juba suur poiss juba. Täna sõime kooki kolmekesi, sefiirikorvikesi nimelt. Romet pani oma sõrmekese sisse ja nii said lausa pildid, kus Tossukene ei kisagi vaid vaatab isegi peaaegu kaamerasse :). 

 

Tossuke on justkui suur inimene juba, kelle päevad pole vennad. On päevi, kui Tossuke ei teagi mis see nutt on, samas on päevi, mis algavad juba hommikul virinaga, seega justkui suure inimesega on meil juba tegu. Loomulikult kui päev algab virinaga on see seetõttu, et Tossuke on väsinud, et on öösel "naljatanud" ja tunnikese mööda voodit ringi rullinud (emme-issi voodis muidugi).

Jätkuvalt läheb Tossukene magama 8-9 vahel, ning ärkab enamasti kell 7 või siis veidi enne või peale seitset. Kahjuks on möödas need õndsad päevad, kui Tossuke magas emmega vahel suisa poole kümneni - neid päevi on olnud kuskil viis selle 11 kuu jooksul ;) - siiski oskan selliseid hommikuid igatseda.

 

 

Öösiti "tangib" Tossuke ennast jätkuvalt kaks korda, ei ole õnnestunud seda murda, ükskord juba kaks ööd ei andnud süüa ja siis pojuke oli hea mitu tundi öösel üleval, kuid kolmandal päeval võitis uni ja seetõttu võitis ka Tossuke. Issi oli tegelikult need kaks ööd pojukesega, kuid kolmandal ööl ta väsis ja mina olin ka väsinud, seega nii see läks.

Aga Romet ärkab kahjuks ikka poole kaheteist ja kaheteistkümne vahel üles ja ei lase ennast enam oma voodisse panna vaid nõuab suurde voodisse, nii kui sinna saab jääb kenasti magama. Siis magab kuni kella kaheni, siis peatus "tankimiseks" ja siis kuskil viie-kuue vahel on järgmine tanklapeatus. Iseenesest pole enam väsitav öösiti üleval käia, kuna enam ei pea nii hirmsasti mööda tuba peale söötmist ringi kõndima, kuna krooksud tulevad enamasti välja (suuremad neist igatahes).

 

Rometi oskustest võiks esile tuua imelise nõudmisoskuse, kohutava jonnimisoskuse ja suurepärase võidunaeratuse. Nõuda oskab ta kõike, alates võileivast mida emme just parasjagu sööb (võileivad on Tossukese lemmikuteks), kuni Tossu jaoks ebatarvilike vidinateni, näiteks kreemitopsid, hambapasta karbid jne... Jonnida oskab pojuke ka, visates seejuures näiteks silda või trampides sirgeid jalgu vastu põrandat. Võidunaeratust võib aga kohata hetkel, kui Tossuke on avastanud näiteks voodi pealt puldi, kihutanud selleni nii, et keegi ei märka mistõttu hoog nii suur tal sees on, saanud puldi kätte ning jõudnud ka kanalit vahetada! Vot siis on Tossu näol selline naeratus, et uskumatu lausa. Sama asi on ka siis, kui Tossuke näeb kuskil telefoni ja saab selle enda valdusesse. Korra sai vanaema telefoni kätte ja kimas siis ruttu seda padja alla ära peitma - no mida oskused juba eksole (kuigi eks ta on seda emmelt, issilt, vanaemalt ja onu Marekilt õppinud).

 

Tossu oma mängunurgas (mis on siis suures toas voodi kõrval) liigub Tossuke vaid püsti olles, toeks voodi. Kapi ja seinte najal liigub samuti Toss püsti, ehk siis toetades kätega seinale või kapile. Täna käisime minu vennaperel külas (Raunol, Kristiinal, Chrislinil ja Rikal). Tossukene mängis seal Rika asjadega ja tõusis siis minu najale toetades püsti ja tegi viis sammu täiesti iseseisvalt. Seni on ta teinud kaks-kolm sammu üksinda ja siis maha potsatanud, kuid täna jäi ta veel peale neid samme seisma ja siis potsatas pepuli. Nii armas oli seda vaadata, seega loodetavasti pojukene ikkagi aastaseks saades kõnnib. Mu õeraasukese - Kätliniga, tegime pakkumisi, et kunaseks Romet kõnnib, tema ütles, et kümne kuuselt kõnnib - see siis ei läinud täide. Kuid minu pakkumine oli, et kõnnib 11,5 kuuselt, seega kaks nädalat veel on Tossukesel aega õppida sammumist :).

 

 

Eile käisime Endrikuga tema kasuema Linda sünnipäeval Valgas. Sõitsime öösel Tartusse tagasi, kuid senikaua hoidis Rometit vanaema Helle. Arvata oli, et Tossukene lepib kenasti oma vanaemaga. Siiski ei suutnud ta murda oma rutiini kella poole kaheteistkümne ajal üles ärgata ja loomulikult ei lasknud ta ka vanaemal ennast enam enda voodisse tagasi panna vaid jäi magama ainult suures voodis. Nagu Kätlin ütles on Tossukene tegelikult vanaema laps, s.t ta lepib alati suurepäraselt vanaemaga, naeratab talle oma võlunaeratust ja alati soovib vanaema sülle (eks see ole ka selle nii, et vanaema alati näitab talle kõike, mida Tossuke soovib, temal piisab ju vaid oma pisikest sõrmekest vibutada ja juba vanaema liigub Tossuga näidatud suunas). Nii tore, et oled olemas minu emme, Tossukese vanaema!!

 

Vahepeal suutis Romet endale hankida ka suu ümber punetava naha. Ei teagi kas see on millegist tingitud allergia, mille see kohutav külm välja lõi või on see tingitud sellest, et viimasel ajal oleme autos Rometile luti suhu pannud, kuid kuna ikka on jahe autos, ning Tossul ila jätkuvalt jookseb kõvasti, siis ehk seetõttu tekkis ka punetav nahk. Igatahes nüüd kaks päeva pole me enam lutti päeval kasutanud üldse, ka autoga sõites mitte, ning ei tea kas mulle tundub vaid nii, kuid minu meelest on see punetus juba palju parem - eks näis.

 

Nüüd on ees pikemad pühad, ning mul on koolivaba periood. Ei teagi mis saab uuest aastast, kuna Triinul endal hakkab lapsehoidja kursus, mis kestab kolm kuud. Uut hoidjat justkui ei taha, kuigi paar inimest on tundunud kuulutusele vastanutest täitsa toredad, samas pole ma nendega veel kokku saanud, seega see tunne võib olla petlik. Eks näis mis elu toob, kuid imeline on igatahes see, et lubatud maailma lõppu jälle ei tulnud!!!