Mõtlesin, et olen hästi tubli ja kirjutan kohe oma mõtted ruttu üles, sest muidu ehk muudan veel meelt ja ei kirjuta nii nagu hetkel just mõtlen.
Igatahes täna sai Tossuke kümne kuu vanuseks. Aeg lippab meeletu kiirusega ja Tossukest ööunne pannes leidsin end mõttelt, et mis selle kümne kuuga siis muutunud on.
Esiteks on muutunud Tossukese gabariidid, nii pikkus, laius kui ka kaal.
Veel on muutunud see, et Tossuke liigub iseseisvalt edasi, kutt lausa kihutab käputades edasi, ajades vahepeal enda tagumiku kõrgele üles ja lükates jalad sirgu, justkui tahaks üles tõusta nii. Tore abiline liikumiseks on ka tolmuimeja. Sellega koos liikudes on Tossuke justkui 90-ne aastane vanur, kes vajab liikumiseks seda käru mille najale toetuda. Öeldakse ju ka, et pole vahet kas 90 või 9 kuud, abitud on mõlemad.
Invakäru!
Oluliseks muutuseks on ka see, et kui ühe kuuselt nuttis Tossukene sellise õrna häälega, siis nüüd on hääl muutunud tugevamaks ja seda häält oskab Toss nüüd igal ajal kasutada. Seega mis pole üldse muutunud on see, et Romet kisas täiesti kõrist siis kui oli ühe kuune ning ka täna, kui Tossuke sai kümme kuud vanaks. Enamik õhtust möödus Tossukese kisa keskel. Kisas ja kamandas täpsemalt, nimelt ideaalne on olukord Tossukese jaoks siis, kui Detektiiv Lote käib telekast, issi-emme on põrandal Tossukese juures ja härra siis turnib emma-kumma najal nii nagu süda ihaldab. Täna aga ei saanud keegi aru mis Tossul viga oli, magas teine issiga rõõmsasti enne külaliste saabumist, kuid ikka oli kisa taevani. Tädi Merily ütles, et kõrvad tahavad lausa puhkust saada, njah mida siis minu ja Endriku kõrvad peavad tegema :) oleme küll selle kisaga harjunud, kuid siiski hulluks ajab ikka ja pahameelt tekitab ka, kuna no miks üks tore poiss peab ometi nii kõvasti kisama.
Täna oli meil ehe Eestimaine õhtu. Emme ja vanaema tegid kartulisalatit ja kiluvõileibu (mis läksid nii hästi kaubaks, et otsustasime neid edaspidi müüma hakata - Kiluvõlu OÜ siit me tuleme). Emme otsustas issilt täna kulbi käest haarata ja ise koogi küpsetada, tulemus oli päris mahlane kirsikook, no vähemalt ei saanud tädi Mercalt nuhelda, et poekook laual on. Tossuke sai endale uusi uhkeid vidinaid: mänguklotsid, puhhiga lauluraamatu (laulmine meeldib Rometile väga väga), joogitopsi, rongi, kevadeks väga laheda kummiülikonna (hea porilompides käia), laheda salli jne. Lisaks veel uhke kostüümi, mille kohe ka selga viskasime ---> seesama nunnu kikilipsuga body :). Hommikul võtsime kapist välja ka oma uue tööriistakohvri, mille Mummi Tossukesele tõi, kui Tossuke veel imepisike oli. Kohvris on kõik vajalik olemas: kruvidest - saeni, uhkem kui issi kohver. Tegelikult on väga tore kui külalised käivad, et kingitustest me tegelikult väga ei hooligi (vähemalt emme-issi mitte, ning ka Tossukesel on asju rohkem kui vaja), oluline on hea seltskond ja meeldiv õhtu (saateks Rometi kisa ja Marcose pidev naer). 
<--- Marcos
Marcos on emme õepoeg, kes on täielik naerukajakas ja kutt, kes naudib ülekõige pildistamist. Juba õige varakult õppis noormees selgeks erinevad näoilmed mida pildistamisel teha ja osav on ta küll. Kutt on lausa loodud pildistamiseks, nii fotogeeniline on ta.
hantlina, teine teritab porgandiga hambaid.
No comments:
Post a Comment