Ei teagi kas kirjutasin juba, et käisime oma lusikal Tartu linnavalitsuses järel. Et siis kui õige aeg sellele järgi minna oli, kui linnapea lusikad isiklikult kätte andis, siis meie päevaplaan oli selline, et kell seitse või kaheksa magama õhtul juba (Tossuke siis) ja kuna see vastuvõtt algaski kell 19, siis meie sinna vastuvõtule nutva lapsega ei läinud (siis olid päevakorral ka gaasivalud ja nuttu oli palju palju).
Igatahes nüüd kui juba üle aasta möödas oli, otsustasin minna proovima, kas saame ikka oma lusikakese kätte. Ja väga hea, et nii otsustasin, sest lusikas on ikka väga ilus. Ikkagi Tartlane mu väike noormees. Ja hea mälestus siiski.
No comments:
Post a Comment