 |
| Stardis |
Meie esimene spordipäev algas üpris kehva ilmaga: kuumusest pole enam midagi järgi ja vihma tibutas kui toast väljusime. Samas kui jõudsime laululava spordiparki, kus TILLUjooks toimus oli ilm juba selginenud ja mõne aja pärast piilus päikegi pilve tagant. Rahvast, kes sporti naudivad, oli ikka väga palju, tõotas tulla tore päev.
Jooksudistantsi pikkuseks oli 400m, mida tegelikult on ikka jube palju võttes arvesse, et see jooks on kuni kolmeaastastele. Esialgu toimus maskottide abil võimlemine, kuid kuna tegemist on miniinimesega, siis muidugi tuli Tossukest kukil hoida, et ta neid maskotte seal üldse näeks. Seega sain 15 minutit Tossukest kätel kanda, sest nii kui härra maha panin hakkas ta sülle tagasi nõudma :). Lõpuks oli ta juba nii osav, et kui tahtsin lihtsalt süles hoida, ronis ise mööda mind kukile!
 |
| Finish juba paistab, kuid veel on tavis liikuda |
Igatahes peale stardipauku oli Toss nõus jooksma kuskil 50 meetrit esialgu :), siis hakkas sülle lunimine. Otsustasin siis, et võtan tal kätest kinni ja siis tõstan teda hüpetega edasi, see sobiski miski 100 meetrit, siis avastas ta teepiirdena koonuse, mida oli tarvis katsuda ja liigutada. Tõstsin härra sellest eemale ja loomulikult oli vää vää vää korra kohal ja hakkas jälle sülle lunimine. Veidi tassisin teda siis süles ja miski sada meetrit enne finishit panin ta taas maha aga no siis olid seal juba reklaamid /teate küll need, mida pannakse piirdena starti ja finishisse. Toss uuris ka need üle, no mulle tundus küll, et olime juba viimaseks jäänud, kuna Tossul on justkui laulus ... meil on aega veel...
 |
| Tossuke: "huvitav kaua ma veel pean jooksma?" |
No kui me siis lõpuks kohale jõudsime, kimasin Tossul lihtsalt eest ja ta ajas mind taga lihtsalt, olid minu reielihased ikka väga läbi (kuna poolkükkis ma muudkui seda Tossu tõstsin seal) ja no tunne oli nagu oleksin just pool tundi jooksnud. Aga medali sai siis härra kaela (sellest ta muidugi ei hoolinud) ja järgmine noormees andis talle jäätise (selle käskis kohe muidugi avada ja limpsis kaks korda ja siis soovitas mul süüa, surudes oma käega selle mulle suhu).
Aga siis jäi meile veel teele paar maskotti, keda Toss kaugelt põrnitses suu lahti ja nii kui nad lähemale tulid ja Rometit kõnetasid pistis noormees jooksma! Mida jänkut ma ütlen ikka!
 |
| Emme tsempion! |
 |
| No küll on ikka huvitavad maskotid! |
Aga batuutidele nii pisikest ei lubatud ja kuna seal batuutide juures oli õige mitu olematute närvidega ema, kes oma lapsi konkreetselt tuusteldasid (nt kuna üks noormees ei võtnud batuudi esisele matile astudes kohe jalanõusid jalast) ja karjusid nende peale, siis ma otsustasin, et Romet sellist asja nägema ei pea ja mõistlik on lahkuda.
Aga võibki öelda, et Toss oli tubli (eriti arvestades tema tavalist kärsitust) ja eks ta ole sügisjooksuks juba suurem ja ehk siis on ka püsivust rohkem (lootma ju peab).
No comments:
Post a Comment