16 ja võõrutus

1. päev

Oehh kuidas vahel võib ära tüüdata see kuidas Tossuke öödläbi voodi ühest servast teise rallib. Ikka ei oska ta oma voodis tervet ööd magada ja ronib üha varem meie voodisse, meie on muutunud juba minu voodiks, sest issi lihtsalt ei mahu sinna enam, kuna Toss magab ju risti! Pane palju tahad teda õigesse asendisse tagasi, hetke pärast on ta taas risti!

Igatahes ühel sellisel hommikul, 03. Juulil ärkasin ma hommikul üles ja otsustasin, et aitab - nüüdsest hakkan Tossu suurest voodist võõrutama ja kohe tänasest lõunaunest alates ja alla ei anna ka siis, kui Toss tund aega kisab.

Mõeldud tehtud, lõuna ajal seletasin Tossule, et see on poja voodi ja see emme oma ja et tema hakkab oma voodis tuduma. Loomulikult härra arvas "pisut" teisiti ja peale seda kui ta aru sai, et mul on tõsi taga tuli ka kisa. See aga kestis kuskil paarkümmend minutit vaid, lisaks eelnenud võimlemisele ja mängimisele läks aega pea tunnike magama jäämiseks ja uni jäi üürikeseks vaid 30-minutit. Toss oli peale seda muidugi superviril, kuid see pole ju midagi uut, seega elasime kenasti selle üle.

Õhtul pani issi ise pojukese tuttu, siis oli samuti nuttu korralikult, samas mitte kauem kui kümme minutit ja Tossukene magas juba. Öösel nõuab härra juua ikka, matsutab ikka endistviisi oma suukest, samas ei ütle juua (kuigi siis ütleb, kui ise küsin kas juua tahad, siis on ja jahh, uua).

 

1. nädal

Esimene nädal möödus vahelduva eduga, et siis Toss sai suht ruttu aru, et milline on emme-issi voodi ja milline pojukese oma. Alla me ei andnud ja on päevi, kui Toss uinub mõne minutiga, samas kui pole veel kõige väsinum, siis võib kuluda ka pool tundi. Üks päev oligi nii, et ma olin juba miski pool tundi oodanud seal, et härra uinuks, samas Romet ikka veel tegi peapeal-harkseisu (teate küll, piilus ise jalgade vahelt) ja siis nurus muudkui opa opa. Siis aga astus issi tuppa ja ütles, kas saab laps magama või ei saa ja Toss magas viie minutiga :). Meie issi sõnadel on jätkuvalt võimu.

Aga öösiti Toss vahel ikka hakkas seletama, et opa opa, siis issi ütles ei saa opa, oma voodis tudud ja nii Tossuke tagasi tuttu jäigi. Hommikuti kebib ta meie juurde, kuid ööd on juba nautimist väärt ja uni on väga väärtuslikuks muutunud, seega kui mõni hommik arvab meie härra, et kell 7 on aeg üles jääda, siis meie surume selle mõtte maha, kas sellega, et haaran ta kaissu või kui ta on ekstra erk, siis võtab issi ta kaissu ja laulab magama :) toimib veel õnneks.

 

2. nädal

Toss ütleb ise kui tuttu tahab minna juba, et okei iga päev see päris nii ei ole, kuid enamik päevi on nii, et kui küsin, et kas tahad tuttu ja ta ütleb ja-jaa siis hakkab oma voodi poole kõndima juba. Eks ta ikka proovib jätkuvalt opa opa jutuga meie voodisse saada, kuid järgi pole me andnud ja tuttu jääb ta kenasti oma voodis (ka päeval).

Kaisulooma Toss omale võtnud pole, kuid lutt on hakanud kahjuks rohkem meeldima, et seda vahepeal ikka lausa küsib - ISL on siis meil LUTT :). Ja nüüd kui nt vankrist ta tuppa magama tõstan, siis kohe küsib ka isl isl ja kui luti suhu saab jääb kenasti tuttu.
No esialgu ma ei tee sellest väga teemat veel, sest praegu on küll nii, et lutt on ikkagi magamise ajal meil vaid, et Toss küll küsib seda ka muul ajal vahel nüüd, kuid ma ei anna lihtsalt vaid seletan, et tuduajal on lutt suus, sest Toss on juba suur poiss. Vaena laps eksole :).