Nüüdseks oleme juba nädalakese Tossuga kahekesi olnud, kuna issi kihutas meil Norra komandeeringusse. Kui alguses arvasin et aeg, kui oleme Tossuga kahekesi on ehk maru raske (kuna issi ju ikka vahepeal andis mulle hommikul mõne lisatunni magamiseks), siis tegelikkus on hoopis selline, et kuna koolis on tohutult kiire olnud, siis ilmselt oleks issil kodus olnud hoopis väga igav, kuna mina istun iga õhtu poole ööni nina arvutis ja teen oma kooliasju. Seega on kuidagi läinud nii, et aeg möödub tohutult kiiresti ja aega igavust tunda polegi olnud. Issiga suhtleme skypes ja telefonitsi tihti, seega pole ka muret, et pojuke oma issi ära unustaks.
 |
| Meie väikemees! |
Lisaks on Tossuke ikkagi väga lahedaks tegelaseks kasvanud ning temaga igav kohe kindlasti ei hakka!
Esimesel juunil oli siis lastekaitsepäev, ning juhtumisi oli see sellel aastal laupäevane päev, kus linnas oli tohutult palju tegemisi, ning just sinna me Tossuga suundusimegi.
Õnneks meeldib Tossukesele väga vankriga sõita (näeb ju palju rohkem, kui autoga, kus peab tagaistmelt oma toolist ikka kõvasti upitama end, et kõike huvitavat ikka näeks), seega läksimegi taas vankriga linna. Ilm oli tohutult palav - 30 kraadi ja ainult päike!
Linnas oli ikka meeletult rahvast, kuna samal päeval oli ka SEB rattaralli linnasõit, seega melu oli tohutu ja see ju Tossule meeldibki! Kuna mul oli plaanitud Tossule taas lastesõitu juhtivate maskottide paraadi näidata, siis loomulikult sinna olekski Toss jääda tahtnud, hoidis aga tee äärde paigaldatud piiretest kinni ega mõelnudki lahti lasta, päästis ainult minu tugev jõud ja Tossu soov oma joogitopsist paar sõõmu juua!
 |
| Birten ja Romet |
Saime linnas mu venna Rene perega ja Kätu ja Marcosega ka kokku ning veetsime koos väga laheda päeva. Sellistel perepäevadel on muidugi üsna nukker üksikvanem olla, kuid kuna ka Käts oli üksikvanem, siis polnudki kõige hullem. Ning samas andis see taas sellise hea tunde, et nii tore on see, kui sul on palju õdesid-vendi, sest hetked mis koos veedetud on väga hinnalised.
 |
| Oma pisikese mehikesega |
 |
| Käts oma pisikese pojukesega |
Kui õhtupoolikul koju jõudsime oli minul särk korralikult selga päevitatud ning Tossul mõnus jume peal, samas kumbki ei tundnud põhjust virisemiseks, sest päev oli väga tore. Päeva kurb hetk oli vaid see, kui avastasin, et olin linnas kaotanud Tossukese converse tennise, mis tal jalas ideaalsed olid (Tossukesel on ju kõrge jalg, mis sobiva jalanõu ostmise väga raskeks teeb). Õhtul käisid emme ja Liisbeth veel vaatamas linnas, et ega keegi pole pingi peale jätnud seda, kuid paraku polnud. Seega nukker lõpp ilusale päevale.
No comments:
Post a Comment