Rukkilille lasteaed

Suvi sai läbi ja peale selle, et Tossukest hoidis pool juulit Liisbethikene, tuleb nüüd lapsel lasteaeda minna. Seekord siis enam mitte Bibikonna lastehoidu vaid riiklikku Rukkilille lasteaeda. Eeliseks on see, et õepoeg Marcos läheb täpselt samasse rühma ja see on loodetavasti Tossu jaoks hea.
Kuigi eks Toss on suisa harjunud Marcosele liiga tegema ja kuna Marcose süda on väga õige koha peal, siis ega ta väga vastu hakka ka Tossule (esialgu veel mitte).

Igatahes juuli lõpus oli kolm päeva harjutamiseks, kui käisime iga päev tund aega seal mängimas.
Muidugi ütles Romet kohe esimesel päeval, et lähme ära siit, et tema tahab kodus olla - ÜKSI. Tema lasteaeda ei taha!
Kuna aga mind pole väga kerge enam murda, siis ütlesin, et paraku nii pole ja see on Tossukese töö, käia lasteaias mängimas sõpradega, magada seal ja laulda ja tantsida ja siis tuleb juba emme järgi.
Ka teisel harjutamisepäeval polnud midagi muutunud, Toss hoidis minu lähedale ja uusi asju uudistamas väga ei käinud, erandiks oli siis lasteaias olnud kopp, millega poja ainult mängida soovis. Kuna aga ka teistele meeldis see, siis jah paraku isetseda väga ei saanud nagu ta harjunud on.

Reedel 1. augustil pidime siis pojad jätma üksinda juba lõunani lasteaeda.
Muidugi polnud midagi muutunud võrreldes eelmise lasteaias käimisega, Toss jäi nuttes maha ja ega ta tahtnud sinna üldse jääda. Sülest pidi ta ära põhimõtteliselt kistama, et ta sinna üldse saaks jääda.

Nii aga kui mina silmist läinud, oli ka nutt läinud. Igatahes lõuna ajal järgi minnes polnud häda miskit ja poja jooksis nagu ikka suure rõõmuga mulle vastu.
Iga Jumala hommik ärkab Toss endiselt üles ja ütleb, ei taha lastesaeda (jah justnimelt LASTESAEDA :)), samas kui ta ärkab varem, siis kella üheksaks on tal juba suhteliselt igav kodus hakanud ja ta käsutab mind ruttu riidesse, et hakkaksime minema juba.
Kolme nädalaga on muutunud see, et viimased päevad pole poja enam minust nuttes maha jäänud vaid juba lehvitab isegi mulle ja nagu ta ise ütleb enne kui lähen: "musu ka emme" :)
Seega musi musi ja läinud ta ongi.

Sõpsud

Lasteaias

Lasteaias

Ehk on aidanud see, et hakkasin rääkima pojale magama minnes Lottest ja tema sõpradest, kes Lottemaal elavad (Toss jätkuvalt peaaegu iga päev tahab Lottemaale minna) ja sellest, kuidas nemad kõik seal lasteaias käivad ja mida nad seal teevad. Muidugi sätin ma jutu täpselt sellisesse konteksti nagu pojal endal lasteaias on, nt et Lotte ja Bruno laulavad seal põdral maja metsa sees laulu ja tantsivad kes aias järgi teiste lastega ja siis tema ütleb kohe vahele, et tema ka OKSAB :) no ikka oksab ju, minu pojuke ju!

Koos mängitakse

Tore oli kuuda, kuidas ühel päeval Toss hakkas mulle taas laulma põdral maja metsa sees laulu. Seekord olid aga ka liigutused lisandunud! Varem kevadel oskas ta seda laulu muidugi imehästi, kuid liigutusi ei osanud ja siis terve suve ta seda laulu launud polnud ja nüüd siis hakkas taas laulma ja ka õigeid liigutusi tegema.

Seega ju seal lasteaias ikka tehakse miskit ka nendel kuudel, kui kogu rühm veel kohal pole!

Koos tehakse ka lollusi

Muidu ütlesid kasvatajad, et õppetöö algab alles oktoobris, kui kõik lapsed on lasteaiaga arjunud!

Kuna siin lasteaias on ka suur õueala, siis kindlasti on see samuti positiivne Tossu jaoks, sest eelmine mänguplats oli väga pisike.

Igatahes ma loodan, et asi läheb aina paremaks, sest alguses muidugi Marcos ja Romet kaklesid lasteaias, kuid praegu ütlevad kasvatajad, et nad on ikka suured sõbrad ja kui kumbki neist varem ära viiakse lasteaiast, siis teine hakkab ka kohe koju tahtma.
Seega esialgne arvamus, et ehk see et nad koos samas rühmas käivad polegi nii hea, on ilmselt siiski vale, sest koos on nii öelda julgem ja turvalisem!