Detsember 2015

Oi oi oi kui uskumatult laisk võin ma ikka olla. Eks ühelt poolt ole siin süü ka sellel, et on olnud meeletult kiired ajad tööl ja kui veel liita siia trenn ja kvaliteetaeg perega, siis ongi tulemus see, et pole olnud jaksu juba pikka aega sissekannet teha.
Kuna aga mäluga mul probleeme pole, siis tagant järgi kirjutada on ju ka mõistlik ja võimalik :).

Talv on nagu ikka, pime - kõle - sompus ja külm, sellel aastal aga otsustas meie issi, et sõidame detsembris taas korraks sooja Egiptusesse  Hurghadasse. No muidugi on tööl minul see aeg just kõige kiirem aeg üldse, kuid kuna mõte oli juba idanema pandud, siis tuli ka see ära teostada.
Minu suurim hirm oli nagu ikka, et kuna detsember on Egiptuses hooaja lõpp juba, siis ilmselt saame seal toas kükitada see nädal ja endale hulganisti lisakilosid kerele süüa. No õnneks läks teistpidi,
sooja oli 28 - 30 C ja tuul oli enamus aega mõõdukas. Aastatega on ära kadunud see soov vedeleda päev otsa rannas ja praadida ennast, seega oli rutiin sama mis ka eelnevatel kordadel. Hommikusöögi järel tuleb kindlasti endale rannas mõnus koht välja otsida ja siis peesitama asuda.  Rannas veetsime enamasti paar-kolm tundi, mina muidugi eriline kala pole (ootan ju ikka 25-28 C "vannivett" merelt), kuid Tossu jaoks on ideaalne istudagi vees ja mängida. Vette minemise hirmust ülesaamiseks muidugi kulus kõva kolm päeva - tõeline jänes see meie Tossuke!
Kuna Tossul on ikka tarvis päeval oma uni ära magada, siis tuleb oma plaanid jätkuvalt tema järgi seada. Ja nii siis oligi, peale lõunasööki mindi tuppa magama ja kui mina oma 15-30 minutit ära magasin (iluund on ikka tarvis teha), siis läksin mina treeningsaali, peale mida oli kas siis aeg jalutamiseks, poodlemiseks või siis taas toitumiseks.

Ikka pole Egiptuses muutunud see, et igal pool püütakse sind tüssata. Taksoga sõitmine kuulub jätkuvalt julgustükkide kilda. Nimelt ühel õhtul otsustasime minna suurde keskusesse, mis on uue lennujaama kõrval. No mis seal ikka 20 minutit sõita ja kohal. Lepid hinnas kokku - 10dollarit ja istud taksosse, jõuad isegi kenasti kohale ja siis taksojuht hakkab ajama, teate ma ei teadnud, kui palju siia maad on. Tuleb juurde maksta samapalju, seega ühe otsa hind 20 dollarit. No kuule mees unusta ära ja astume autost välja. Juht jookseb veel järgi, käsi pikas - dziisas sa hull hirmutad mu lapse ära sellise käitumisega! No ma kohe mitte ei oodanud tagasisõitu, taas tuleb ju hulludega võitlema asuda. Aga tagasi tuli minna. Hinnad tagasi on muidugi topelt ja veel rohkem. Oh issand kuidas need hullud end külge kleebivad ja taga ajavad, seega soovitus kõigile - kasutage neid marsasid, mis keskustest kaubanduskeskustesse sõidavad (bussijuhid ei ahista!).

Kõige selle tsirkuse juures ajas muidugi hulluks see, et me ei saanud ka poodidest mitte muhvigi :) seega täiesti hullumeelne tripp.

Kohalikul "turul" (autotee kõrval maja alumistele korrustele sisse seatud letid) oli aga hulganisti erinevaid puuvilju. Suu hakkab ju vett jooksma, kui detsembris näed maasikaid letil - no tuleb ju osta. Meie Tossuga pugisime seega maasikatest korralikult kõhud punni, kuid meie issi loomulikult kardab nendest igasuguseid kõhuhaigusi saada, seega värske värk jäi kõik meile :).

"pisike" jõuluvana, mis tormiga oli ka uppi kukkunud

Hotell oli meil imeline ja kuna jõulud olid lähenemas, siis oli igal pool erinevaid kaunistusi: jõuluvanad, põhjapõdrad, päkapikud, kaunistatud kuused, ehted jne... minule - jõulude vihkajale - meeldis see isegi väga! Tuba oli keskpärane, kuid vaade rõdult jahisadamale oli super, aed hooldatud ja lilli iga nurga peal. Lastele pidi muidugi olema kõvasti atraktsioone, pildid olid ju nii imelised, tegelikkus aga oli see, et lastekeskus oli vana ja must ja olime seal täpselt minut aega ja siis kupatasin Tossu sealt välja. Mina ei saa aru, kuidas lapsevanemad sinna üldse oma lapsi viisid - jube. Vaade kohvikust oli aga samuti imeline - otse jahisadamale ja merele.

Õhtuti aga oli lastedisko, millest Tossuke iga õhtul kohusetundlikult osa võttis - pealtvaatajana muidugi! Jänes ei julgenud MITTE kordagi tantsima minna, kuigi teadis laulu ja tantsu juba kolmandal korral peast. Lastepeo lõpus anti ka "jäätisekokteili" (siirupi-jäätise segu) ja no seda ju tasus Tossu meelest oodata :). Aga ka suurtele olid erinevad üritused, kuid kuna seekord polnud poja kellegi hoolde jätta, siis ei saanud ka me erinevatel etteastetel käia (Mr Hiltoni valimine, boa show, araabia tantsud jne).

Ilus puhkus lõppes viimasel päeval, mil torm saabus Egiptusesse. Öösel sadas vihma ja puhus nii vinge tuul, et rannas olid enamikud varjualused ümber. Hommikuks aga paistis taas päike, kuid tuul oli nii suur, et sain vaid kookonis päikest nautida - kõik tuleb ju ära kasutada, mida pakutakse :).

Koju saabuda on ju alati tore, eriti kui kaasas on lisakilosid, suisa 2!!!! Seega selline puhkus on ilmselgelt vajalik nendele, kes oskavad süüa mõõdukalt või kes vajavad neid lisakilosid. Minu jõupingutused trenni näol ei kandnud seega vilja ja järgmisel korral tuleb nautida rohkem päikest ja vähem panna rõhku hommiku-lõuna- ja õhtusöögile :). Kui aga toit maitseb, nagu mulle, siis korra-paar aastas võib ehk endale neid lisakilosid lubada.