"Rahulikud" ööd

Oeh no mina ka ei tea, mis nüüd jälle lahti on. Rometil on üks öö täiesti rahulik ja teisel ööl võib suisa voodis jalgu trampida - jah just jalgu trampida (ise on selili maas ja peksab jalgu vastu madratsit). Kusjuures seda teeb ta ise veel unes olles!

Hakkasin mõtlema ja seoseid looma, et kas võib olla nii, et kui laps sööb liiga palju kommi, nagu tavaliselt tädi Merily juures käies juhtub, siis ta ei maga rahulikult. 

Igatahes hakkan tänasest seda testima, seega täna pojukene kommi ei saa :).

Sõbra "Sipsikuga" Sipik nagu Romet teda kutsub. NB! nii kaisutab ta ka oma mõmmit, mis tal ka kuskil seal voodis on.

Muidugi eks need rahutumad ööd hakkasid ka lastehoius käimisega pihta. Ikka veel läheb pojukene sinna nutuga, kuigi kui järgi lähen, siis enam pole nuttu nagu varem oli. Vaid poja jookseb kohe oma jalanõude juurde ja ruttu ruttu koju ära :). No mina ka ei tea, kas see lasteaed on siis tõesti nii jube? 

Igatahes meie pojukesele on see ikka veel ebameeldivaks kohaks, eks näis kaua nii jätkub.

Mingist hetkest, ikka hoidu minemisest alates, tekkis ka see, et pojakene tahab minu kaisus magama jääda ja nüüd on vana sulikene hakanud öösiti ka niikaua tralli tegema, kuni ma ta enda kaissu võtan.
Issi siin ähvardas juba teise tuppa ära kolida, sest ta ei saa üldse enam magada. No mina küll ei tea, minu uni on palju mõnusam, kui see pisike noormees mul kaisus on :) ilmselt just sellepärast, et siis ei pea ma pidevalt teda ta voodis paitama, lohutama, sülle võtma jne...


Päev päevalt jõuab lähemale ka meie reis Aafrikasse, mille ajaks me poja koju jätame.
Issi on meil muidugi maru rahulik selles osas, kuid mina muidugi juba põen ette kõike seda. Sest peale lasteaeda minekut on Romet ikka eriline emmekas, seega ma tõesti loodan, et Marekil ja Kairitil ei lähe elu väga hulluks sellel ajal, nimelt just nemad hakkavad meie aaret hoidma meie äraolekul.