Eelmisest postitusest on nüüd pisut aega jälle möödas. Siis oli olukord selline, et Tossul oli kõrge palavik ja meie hirmsasti ootasime hambaid! No mida pole on ikka hambad :), seega on meie arvamus järgmine: hambad tulevad Tossul 30-selt, mida hiljem tulevad, seda hiljem lähevad eksole. Kuigi jah, kui need kaheksa mis juba pikka aega suus on varakult minekut teevad, siis on Tossul suu muidugi hammastest põhimõtteliselt puhas :), sest kes ikka neid tagumisi hambaid näeb.
Küll oleme uurinud ja puurinud Tossule suhu, et no EHK ikka midagigi paistab, kuid mida pole, seda pole. Miski hetk justkui midagi tundus uut olevat, kuid praeguseks hetkeks oli see vaid minu enda lootus, et vast ikka midagi on :).
Tossuke sööb praeguseks kõike, et siis eriti maitseb talle issi tehtud supp. Ühel päeval, kui mina koolipinki nühkisin (tegelikult oli tegemist kell kuus algava loenguga) tegid kutid kodus süüa ja issi otsustas selle söömise filmida. Filmilõik siis allpool (tegemist on lühifilmiga).
Tossukene on hakanud korralikult sööma, kohe nii korralikult, et kogu aeg ta nõuab midagi. Muudkui matsutab ja matsutab, et siis see on ikka nii naljakas, kuidas ta oma suukesega teeb. Aga jah, muudkui vehib oma sõrmega, et too seda ja too toda ja kui ma voodil istun, siis kangutab ta mind sealt lahti, et ma talle ikka süüa tooks (klounike).
Eile käisime Mercosel ja tädi Kätul külas, et oi kui vahva juba poistel on koos. Marcos istus oma auto peale ja Toss muidugi ei lasknud ennast Marcosest häirida ja kihutas koos Marcose ja autoga minema ja otse vastu kappi muidugi. Tädi Kätu juuksed tõusid selle peale peas muidugi püsti ja ta kihutas prügikasti välja viima :). Njah ta on unustanud selle, kuidas Tossukene kõndimist harjutas, vennatütar Rika istus autol peal ja Tossukene muudkui lükkas (eeliseks on see, et siis ei kihuta auto ise minema vaid peab teda lükkama ja on väiksem oht kukkuda).
Igatahes seal vana ablas Tossukene (ablas nagu emmegi, kes kunagi ühelegi heale söögile ei suuda ei öelda) sõi jälle kõike mis kätte anti ning jõi kaks actimeli hetkega tühjaks! Kõhuke on juba päris pirakas muidugi! Aga peale päevast und oli Tossukesel juba kehvem olla ja kella viie paiku hakkas ta oksendama. Ja nii õhtu jooksul neli korda :(. Et mitte midagi ei püsinud sees, mis tekitas mul muidugi juba pisikese paanika ja helistasin perearstikeskusesse 1220 (vajalik number igale emale). Sealt anti nõu kummeliteed anda lusikaga, et ehk see jääb sisse, kui ei, siis laps kaenlasse ja haigla poole.
Kella kaheksa ajal andsin siis teed, et see õnneks jäi ka püsima sisse (muidugi olgem ausad, sealt polnud enam midagi välja tulla, sest need kogused, mis ta välja oksendas olid ikka meeletud). Aga öö oli muidugi rahutu tal, muudkui pirises ja pirises. Nohu oli ka kohe kohal, "imeline" ma ütlen!
Naljakas on see, et ALATI kui mul on mõni kontrolltöö või eksam koolis otsustab Toss haigeks jääda! Ka seekord oli nii, seega õppimisest ei tulnud miskit välja seekord :(, et siis eks saab uuesti teha selle töö.
Tossuke on jube linnuhuviline (tulevane orinitoloog vist), nii kui lindu näeb on jube hea meel ja tegemist küllaga, seega õues on temaga juba jube kihvt käia. Tatsab ringi nagu väike munake.
Uute sõnadena on lisandunud ipaaa (iPad) :), koera kohta ütleb auh auh ja noogutamisest on ta ka peaaegu aru saanud (vähemalt issile ta noogutab jubedalt nagu videost näha oli).
Üldiselt on noormees kasvanud suureks meheks juba, et on asjalik ja väga väga armas :).
Lause: "oma laps on ikka kõige kõige armsam" peab ikka sajaga paika. Ikka leian end mõtlemast, kui palju rõõmu on sellest väikemehest mulle. Jah on ka ikka hetki, kus saan pahaseks, kuna jonn on tihe külaline, ning iseloomu näitamine on igapäevane, kuid selline see elu kord on. Aasta pärast tunnen sellestki ilmselt puudust :).
Aeg lendab, kuigi praegu tahaks küll aja seisma panna, lihtsalt nii imelises eas on mu pisike mehike!
No comments:
Post a Comment