Kevad

Kevad on lõpuks pärale jõudnud, linnud laulavad, päike sirab ja väljas on juba mõnusalt soe! Eks seda, et kevad kätte on jõudnud näitab ka see, et koolis on läinud tohutult kiireks. Üks tähtaeg ajab teist taga, mis tekitab olukordi, kus öö pean veetma arvuti taga, koduseid töid tehes. Ühel ööl oli taas tarvis õppida ja issi oli oma pojukese juures. Toss ärkab jätkuvalt öösiti üles ja nõuab kaissu. Mõni üksik öö on see kell kuus hommikul kui ta alles ärkab, enamasti on see juba kell üks. Ka see öö kui issi Tossukesega koos oli ärkas ta kell üks, alguses ei saanud ta arugi, et issi ta kaissu võttis, kuid siis puutus ta sõrmekesega issi habet ja taipas kohe mis seis on, seejärel kostus toast vaid emme emme emme emme :). Issi muidugi ütles kuss kuss ja jäigi taas tutt poju. Loomulikut oli issi jaoks see öö suht väsitav, kuna Tossuke ärkab ikka mitmeid kordi, lisaks sipleb ja pöörleb ta voodis kui vurr, seega peab oskama magada ta kõrval.
Mäletan kuidas ma ootasin seda kui Tossuke õpib päeval magama, et panen magama ära ja saan omi asj teha. Tegelikkus on aga ikka veel selline, et enamik päevi ärkab ta juba poole tunni pärast, kui siis ta kõrval pole, siis on nutt majas, samas kui olla kõrval siis jääb khe magama, vaatab korra, kas olen kõrval või paneb käe kõhule ja jääb unne tagasi. Seega lapsed on ikka väga erinevad, kui enamikud õpivad magama, siis Tossuke pole seda oskust veel täielikult omandanud.
Vahepeal sain jälle tädiks, vend Raivo sai pisikese piiga Kendra issiks. No on ikka nukud küll ma ütlen. Mul võiks neid nukke ikka hunnikus olla, et saaksin neid vaadata, kaisutada ja armastada. Issi ei taha meil muidugi sellest midagi kuulda, ju on tal värskelt meeles Rometi gaaside trall, kui päevad läbi kõndisin taga mööda tuba ja kui siis issi töölt koju jõudes mind välja vahetas. Ka öösiti oli issi tihti abis ja kõndis mööda elamist pojaga - olid ajad. Siiski see kõik tundub kauge minevikuna mulle juba ja Romet on Kendra kõrval ikka hiiglane. Vaatas teine Kendrat ja naeris ning näitas näpuga, minu meelest ei saa ta aru, et tegemist on inimesega :).

Oleme hakanud Tossukesega palju õues käima, pikad jalutuskäigud meeldivad talle, niisamuti liumäed mänguplatsidel. Õppis teine koheselt ära kuidas sealt alla lasta on, jalas kummikud ja aeljas kombe pole see just kõige lihtsam. Samas on ikka nii, et ega Toss kaua viitsi kuskil püsida, tarvis on ju edasi kimada.
Naljakas on see, et maja ees väljas ta olla väga ei viitsi, ikka kipub teine kõndima ja teab täpselt kuhu minema peab, et autosid näha. Tal on suurepärane mälu: ükspäev tegi issi nalja ja pani ta luti mahla sisse ja siis talle suhu ja muidugi tegi Toss kohe täpselt sama järgi. Täna pani issi d-vitamini lutile ja hetke pärast matkis Tossuke issi tegevust.
Lobisemist on ka kõvasti juurde tulnud, tavaline on see kui ta varastab emme telefoni, paneb selle kõrva juurde ja hakkab siis lobisema :), endal tähtis nägu peas. Suur poiss on ta meil juba.

Veel on selline asi, et ta saab absoluutselt kõigest aru mida temaga räägid, käsed tossud kappi panna siis paneb, ütled mine too oma jope, siis läheb, pahandad temaga kui ta pahandust teeb, siis teeb moosinäo pähe ja kukub kallistama ja musitama, teinekord vaatab enne pahanduse tegevust mulle otsa ja justkui ootaks, et pahandan temaga :).

Söömine on jätkuvalt IN, sööb enamasti kõike ja pidevalt peab suu matsuma :). Vanaema on samuti ikka lemmik, nagu ka on Marek ja viimasel ajal on suureks sõbraks ka täditütar Liisbeth, kes taga pidevalt mürab.
Täna olemegi Tallinnas ning ööbime sõprade pesas, kus siin on Tossu jaoks palju huvitavaid mänguasju, kõik on ju uus ja huvitav. Käisime ka Raivo, Reelika ja Kendra juures, ning lemmikuks seal oli muidugi trepp. Seega istus issi kott tooliga trepi ees ja keelas Tossul üles minna, mille peale Toss muidugi muudkui minu juurde kitule jokksis, emme emme emme emme... See emme emme n pidev kaaslane tal, muudkui hòigub mind, nii kui korrakski silmapiirilt kaon on emmmmmmeeee, ja seda täiest kõrist muidugi :).
Homme plaanime minna lennumuuseumisse, eks näis kuis see plaan teostub, sest Tossuke on Tossuke ja paljud head mõtted meie pisikesele ei sobi :), kuigi maamessil pidas ta ennast küll väga hästi üleval, väljas vaid kippus endal jopet seljast kiskuma ning sealt sai endale vist nohu külge taas, alles sai sellest lahti, nüüd uus nohu platsis.
Muidu on tegemist ikka väga nunnu noormehega, kes ikka ja jälle mulle naeratuse suule toob ja paneb mind tundma end maailma õnnelikumana!