Tossukese arstilkäik

Nii nagu ikka tuleb ka aastastel "suurtel poistel" ennast arstile ilmutada. No eks emme rõõmuks sai veidi viilitud ka, et siis edasi lükatud seda jubedat käiku :). Pidime esialgu minema täpselt sünnipäeval, ehk 22.01, siis aga otsustasime, et ei hakka ühele päevale nii palju draamat tekitama, et sünnipäevapidu on isegi suur sündmus mehikese jaoks, seega lükkasime nädala võrra arstilkäiku edasi. Nädala pärast aga oli Tossul ühepäevane palavik ja ka nohu, seega taaskord helistasin arstile, et sellel nädalal me tulla ei saa :). Siiski nädala pärast oli Toss vormis ja nii me siis sinna piinakambrisse läksimegi.

Esialgu oli Tossukene väga viks ja viisakas, riietasin ta lahti, tõstsin kaalule ja hakkasin aga kaaluma. Kaalu näiduks oli 10,04 kg :). Siis tahtis ka arst ise pojukesele pilgu peale visata, no see juba härrale väga ei sobinud, siiski ilma nututa suutis ta selle välja kannatada. Kui aga doktor soovis näha Tossukese sammumist, siis nagu ikka ei tee Tossuke midagi käskimise peale, seega pistis ta hoopis nutma :). Njah panin siis talle riided selga, et tarvis ka pikkus ja peaümbermõõt ära mõõta. No arstiõde Kersti ei sobinud talle seekord kohe mitte, mitte, et ta esimestel kuudel Kersti tisside vahel magama ei jäänud lausa :) siiski on ta selle ära unustanud nagu näha. No nuttes tuli siiski ka ta ära mõõta, pikkust siis vaid 75 cm, peaümbermõõduks 50cm (sellel ajal Tossukene kisas juba korralikult ja püüdis Kersti haardest elu eest välja pääseda). Siis tuli vastu võtta otsus, et kas esimesena saab Tossukene aastase vaktsiini või lähme verd andma rauasisalduse määramiseks. Otsustasin, et kuna juba niikuinii Tossukene nutab, siis tehku kiirelt süst ka ära. Õnneks oli laual konn-valguslamp, mille Rometile pihku surusin :). Seega nuttu oli vaid hetkeks. Siis sammusime teise kabinetti, kust vereproovi sõrmest võeti. Tavapäraselt nuttis Romet selle üle, et teda kinni hoitakse (see ei meeldi talle kohe mitte üldse). Seega kui ta oma 10 tilka verd analüüsiks loovutas nuttis ta põhiliselt selle üle, et arstitädi ta kätt kinni hoidis. Nii kui lahti lasi käe oli nutt ka lakanud. Mina ei tea igatahes, mis Tossul selle kinnihoidmisega on, küllap ei meeldi talle see seetõttu, et ta on lihtsalt nii aktiivne kutt, kes ei püsi üldse paigal.

Igatahes oli minu rõõmuks rauatase tõusnud ja arst ei käskinud enam rauasiirupit anda (no tegelikult andsin  ma talle seda täpselt kaks päeva, siis oli kõht kinni ja Tossul nutt majas, seega mina loobusin ja otsustasin Tossule igapäevaselt rohkem liha anda - toimis nagu näha).

Tossu "musivaras"

Seega veetsime me julgelt tunnikese arsti juures ja peale seda otsustasime sööma minna Ränduri pubisse. Seal otsustas Tossukene ringi rändama hakata ja kõikide tädidega tutvust teha (ehe mees ma ütlen!), kööki piiluda, seinasisse ehitatud lambid ära maitsta ja nii muuseas ka omale uue pruudi leida :)). Mängunurgast ta selle pisikese hiinlasest tüdruku leidiski :). Igatahes plika kukkus teda kohe musitama ning jutustas selle saatel omas keeles midagi. Toss muidugi vaid seletas omas keeles vastu. Njah no igatahes kuna tüdruk oli temast vanem, siis palusin pojukesel endast nooremaid tüdrukuid vaadata :) ja nii see esimene võimalik armastus lõppeski minu sekkumisega :). 

Peale söömist käisime korra veel hilbupoes mis on nüüdseks juba päris võimatuks muutunud. Kui Tossuke just poe ukse ees pikali ei viska ja kisama ei pista, siis võib täitsa kindel olla, et ta läheb omaette uitama sellel hetkel, kui mina näiteks omale jopet keset poodi selga proovin (proovikabiini ei hakanud isegi minema). Ajal, mil mina sain jopel luku lahti ja suutsin selle endale selga panna, paistsid täpselt Tossukese kannad veel!!! Vanaema, kes meiega kaasas oli kondas raamatupoes, seega helistasin talle, et kas saab tulla Tossukest jahtima, et hulgub teine kuskil poes praegu. Samal ajal jooksin Tossukest otsima, kes kenasti omale New Yorkeris aksessuaare valis! No öelge nüüd, et tegemist pole järgmise Zenja Fokiniga!

Et ka tädipoeg Marcos kiiremini ühest kohast teise jõuaks

Kokkuvõttes tuli appi vanaema, kes siis Tossuga poes ringi kõndis (et mitte öelda Tossul sabas sörkis, sest Toss on kiirust arendama asunud). Tema lasi muidugi Tossul ka riiulitel ronida, ning kui Toss avastas kuskilt tagaseinast pistikupesa, mida tal oli MUIDUGI vaja näppima asuda, ning kui vanaema ta siis sealt ära tõstis oli kogu pood kisa täis. Jaa võin lausa uhke olla, et mul selline kisakõrist poeg on ;). Igatahes kihutasin poest minema tehes näo, et ei tea kelle kisakõri siin poes on (ei tegelikult oli selline plaan küll, kuid tegelikult võtsin Tossu kaenlasse ja kimasime ära autosse). Koju jõudes Toss magas juba, seega võtsin talt riided seljast ja panin tuttu ära. Magas teine tubli kaks tundi, ju see arstilkäik ikka oli ka mehemüraka jaoks väsitav!

 

Aeg-ajalt käime ka mängumaal, sealsamas, kus Tossukese sünna oli. Jube tore vaheldus on see tittedele kodus passimisest, et võtame tavaliselt õe ja õepoja Marcose ka kaasa ja nii me siis seal uute asjadega tutvumegi.

 

Tasa ja targu

Till-toll laseb Romet uksekella ja astub kohe mängumajja

Ning kutsub oma sõbra Marcose ka sisse