Oeh ja nii see aeg muudkui astub, Tossukene on aastane ja kõigi ütlemised, et aeg esimestel aastatel lausa jookseb on saanud tõeks. No eks ma muidugi ise ka jubedasti ootasin, et beebist saaks tore noormees, kuid no kahju on ka ikka :). Aga vähemasti suurem osa beebi hädadest on möödas. Eks päevaste unedega on ikka nii, et kui kõrval ei lesi, siis ühest unetsüklist teise minek just iga kord ei õnnestu, samas kui kõrval olla, siis võib Toss mitu tundi magada.
Mööda tuba oskab Tossukene juba joosta ka, ükspäev näitasime issile, kui lahedasti Tossukene hoo maha pidurdab kui keerata tuleb, siis aga juhtus nii, et Toss kaotas tasakaalu ja potsatas peaga vastu põrandat - juhtub :). Õnneks ei ole pojukene emmesse, kellel sinikad jube kergesti tulevad, seega see on täielik rõõm, sest muidu ta käiks küll meil ringi nagu vana kriimu.
Nädalavahetusel külastasime üle pika aja Krulle ja kuna seal on igal mehepojul oma ipad, ning need NII ahvatlevalt diivanil olid, siis õppis Tossukene seal ära diivanile ronimise! Oli ikka isu neid ipade näppida noh! Ja seda ronimist harrastab ta nüüd kodus ka. Hea kui padi on jala all siis käib diivanile ronimine ruttu, kuid kui ei ole, siis kulub veidi rohkem aega ja punnitamist lihtsalt, kuid üles ta ennast veab. Ja muidugi on ta kaks korda juba peaaegu ka diivanilt maha kukkunud (olen ta lihtsalt kinni püüdnud). Ilmselt sellepärast, et kuna ta ei püsi pudeliski, siis ei ole lihtsalt aega, et pöörata tähelepanu, kas diivanil veel ruumi tagurdamiseks on või ei. No ütleme nii, et halb harjumus :). Siiski ta oskab ka diivanilt maha tulla ise, ikka pepu ees. Kuid no rahmeldades võib vahepeal juhtuda nii, et pepu ees asemel tuleb ta diivanilt maha hoopis külg ees!
Eelmisel nädalal käisime kelgutamas ja ei teagi kas külmetamise pärast või ehk korjas ta kuskilt mõne pisiku üles, kuid igatahes päev pärast seda oli Tossul palavik, õnneks möödus see paari päevaga ja kõrgemale kui 39,8 palavik ei tõusnud. Kuid kuna meil oli veel aastasena arstil käik (ja ka süsti saamine) veel käimata, siis pidime seda edasi lükkama nädala võrra ja homme olemegi rivis arsti ukse taga. No mina ei tea, kes küll seal on lapsega, kui hakatakse talt verd võtma, täiesti kohutav ikka ma ütlen.
Täna oli esimene selline päev, kui mul ei olnud mingit pinget peal, ehk siis eile õhtul sai viimane selle semestri aine tehtud ja nüüd on terve nädala jagu puhkust! Uskumatu, et ma pidasin vastu selle semestri, eks siinkohal tuleb öelda suured tänud meie endisele hoidjale Triinule (kes peale lapsehoidja koolitust kolib Võrru ära), mu emmele, Kätsile, onu Marekile ja loomulikult ka meie issile, kes kõik on hoidnud Tossukest siis kui mina olen koolipinki nühkinud. Üks semester tehtud, kolm veel ees - ja siis kraad käes!
Käisime kohe ka õues kiikumas ja talvejalanõudega sammu harjutamas. Toss kõndis kuskil 15 meetrit, siis nõudis sülle. Siis natuke oli süles ja kõndis jälle pisut ja jälle nõudis sülle. Ehk saapad väsitavad või miskit, kuigi Mummi tõi talle head ja hästi kerged kuomad (Soome firma saapad).
Mure seisneb aga selles, et seni pole ma veel toredat hoidjat Rometile leidnud. Pakkunud on end päris paljud, kõige üllatuslikum oli see, kes oma kahekuuse kõrvalt arvas, et tema saab Rometiga une pealt hakkama pm, sõnastus oli: "Siis minule see töö sobib" ja sellele järgnes, aga kas ma võin oma lapse ikka kaasa võtta (no kuhu sa muidu selle 2 kuuse jätaksid!!!). Üks naisterahvas kirjutas kenasti ainult vene keeles, seega njah ei hakanud googlega tõlkima mida ta seal kirjutas, kuid niipalju kui aru sain, siis temal olevat kogemust laialt. Huvitav lihtsalt, kuidas ta Rometiga suhelnud oleks :).
Aga täna käisime tegelikult naabertänavas Kessu ja Robini juures, kes endale ka mängukaaslast otsivad. Robin on 1a 4 kuud vana, ning väga vahva poiss, kellel juba väga palju sõnu suus ja hambaid juba suisa 16! Igatahes Tossukene sealt ära tulla ei tahtnud, istus pallimeres ja kui hakkasime ära minema, siis jooksis kaks korda pallimerre tagasi :). Seega pöidlad pihku, et Tossukesele seal meeldima hakkaks.
A tänane saavutus oli see, et Tossukene tõusis ise keset tuba püsti ja pani ajama. Tavaliselt käputas ta lähima objektini ja hoides sellest kinni tõusis püsti. Seega ehk on ta selle oskuse ka omandanud nüüd või vähemasti on seda omandamas ;).
Ja mis on veel väga positiivne (kardan lausa ära sõnuda, kuid tuleviku tarvis tuleb salvestada) - Tossukene magab nüüd põhimõtteliselt terve öö oma voodis, st ärkamata. Jah ta võib vahel nutuhäält teha, kuid tavaliselt jääb kohe magama tagasi. Teinekord tahab ta suurde voodisse tulla vastu hommikut, nt täna tuli kell 7 ja minu üllatuseks jäi edasi magama ja magas 8.30-ni. Aga tavaliselt ärkab ta ikka kuke ja koiduga, et siis kell 7 või pisut enne seda :).
Päevakorras on ikka veel kaks und, et siis kella kümne paiku on esimene ja kahe-kolme vahel on teine. Eks see ühele unele üleminek on harjutamise asi, et mõnes mõttes oleks hea kui oleks vaid üks uni, kuid samas kui tal on võimalus põõnata veel kaks und, siis las põõnab.
Tähtis on öelda ka seda, et enamasti jääb Tossukene tuttu nüüd minu kõrval ehk siis keerab ennast minu kõhu pealt maha mu kõrvale, paneb käe minu kõhule ja siis hakkab omale sobivat asendit otsima. Tegelikult on ikka veidi kahju ka, kuna see kõik tähendab ju seda, et ta on juba suureks saanud ja iseseisvamaks, kuid no selline see eluke on. Aga iga kord kui Tossu ta oma voodisse tõstan mõtlen, no on ikka uskumatu asi see armastus küll, et küll ikka kasvab ja kasvab, et ikka leian end mõtlemast, no küll ma armastan Tossukest ikka palju palju ja et ta on ikka nii hea, armas ja nunnu pojuke (ka oma jonnihoogudega).
No comments:
Post a Comment