Kurb, kurvem, kõige kurvem...

 

 

Kurb, kurvem, kõige kurvem - just nii võib kirjeldada minus hetkel valitsevat meeleolu.

Nimelt oli täna taas päev kus Tossukene suutis üllatada mind - suutes vinguda terve õhtu. Oleks siis midagi viga olnud, lihtsalt ajab oma joru. Väiksed näited: Tossuke istub oma söögitoolis ja sööb. Laual lesib teleka pult (Rometi jaoks keelatud), nii kui Tossuke märkab pulti laual suunab ta oma väikese armsa sõrmekese puldi poole ja ütleb mmhh mmh, mina ütlen, et seda ei saa, see on emme oma! Seejärel paneb Tossuke oma peakese söögitoolile, käed kenasti pea alla, ja hakkab jonnima. Tõstab oma peakese, silmis juba pisarad paistmas, ja jälle vehib oma sõrmekesega puldi poole. Mina jälle ütlen, et ei seda ei saa ja Tossuke jälle mossitab ja jorrab. Peidan puldi ära, kaob ka probleem mõne hetke pärast. AGA sellega asi ei lõppe, kohe natukese aja pärast tekib uus "probleem". Järgmiseks probleemiks on laual olev tass, kus on sees morss (klaase enam me ei kasuta, sest värvilist jooki nähes läheb Tossuke hulluks ja siis on päris sõda lahti). Taaskord hakkab Tossuke oma sõrmega vehkima ja häälitsema ja jälle kordub kõik, emme oma... mossitamine, virisemine, sõrmega vehkimine jne... Siis peidan mina tassi ära, lauale jäävad veel nohurohu pudel, kauss ja veel mõned asjad. Ja kõigega on sama lugu. Söömise lõppedes panen Tossu põrandale. Ka seal ei ole väga hea olla (lubage mainida, et täna on Tossuke maganud kenasti oma uned ära, viimane uni oli issiga lausa tund ja 20 minutit) ning Tossuke kihutab ühe asja juurest teise juurde. Miski ei paku huvi kauem kui minut - paar ja ikka tuleb seejärel pirin.

 

Vanasti justkui oli vannis käiminegi väga vahva. Nüüd seisab Toss enamik aega vannis püsti ja vibutab sõrmega igas suunas, nõudes omale keelatud asju. Seisab Toss siis püsti ja suunab oma sõrme pesumasina poole - ok see on tavaliselt talle lubatud, et mis seal ikka juhtuda saab. Aga no kutt, sa oled VANNIS, mölla veega või mängi partidega või pritsi niisama vett laiali, miks sul ometi on vaja kõike muud kui vannis olla. Igatahes vibutab taas oma sõrmega pesumasina suunas. Mina kenasti seletan, et praegu oled vannis, et homme mängid. Toss kükitab vanni, paneb pea vanni äärele ja hakkab jorrama. Issand öelge veel, et tüüp ei oska manipuleerida ja mossitada - meister ise minumeest!

Igatahes vannist lahkusime kiiresti ja siis ka pahandasin Rometiga, et mida sa jaurad terve õhtu, kas sa ise ära ei väsi sellest jne... ja uskuge või mitte, Tossuke suutis isegi NAERATADA, issand jummel küll, kas siis ma alati pean pahandama, et laps natukenegi rõõmsam oleks :(. Peale pahandamist lasi Toss ennast kenasti riidesse panna (tavaliselt käib ka see kisaga ja Toss kimab voodi teise otsa oodates, et teda taga ajama hakatakse - siis tekib lolluste tegemise isu, mis lõppeb siiski kisaga, sest riidesse on ikka vaja panna).  Igatahes täna siis peale pahandamist lobises Tossuke omaette (ilmselt pahandas minuga, et mina temaga pahandasin) ja muudkui naeratas ja seletas ning toksis jalgadega vastu voodit mis ka imekombel naerma teda ajas. Riidesse panek läks siis ilma nututa - imede ime!

 

 

Õhtuks olen mina sellisest jauramisest ja virisemisest väsinud ning kui Tossuke magama jääb algab minu jaoks puhkus, haaran oma arvuti ja teen oma kooliasju ja vahel luuserdan niisama ja surfan internetis !

 

Lumi sadas ka täna maha - nii ilus ja valge on kõik. Käisime Tossuga isegi väljas kelgutamas, mis talle täitsa meele järgi oli. Issi veel naeris, et Tossuke, kas sul külmus suu kokku või, et ei mingit virisemist :). Maja juures aga nägi Tossuke uksekõrval olevat juhtpaneeli, kuhu numbreid vajutades saab uksest sisse - tuppa. Nii ja taas tõestas Romet, et tegemist pole rumala poisiga. Näitab numbrite poole käega - siis järgneb mmhhhmhh (kui ma kohe numbreid toksima ei tõtta) nii kui toksin numbrid sisse, näitab Toss ukse poole ja kui astusin temaga ukse juurde haaras Toss ukselingist ja hakkas ust tõmbama !! Issand kui naljakas, et 10-ne kuune teab kuidas asjad käivad.

Kui mina rohkem numbreid ei vajutanud kamandas ta naabripoiss Kauri, kes meie kõrval seisis: näitas aga käega Kauri poole ja siis numbriplaadi poole ja nii pidevalt :) no on koomik ma ütlen.

Nüüd seisab Toss ka akna juures pidevalt ja limpsib akent ning vaatab õue. No on ikka nummi kutt küll ikka.
 

 

Siiski siiski on tegemist minu enda pojukesega ja ma pole veel päriselt lootust tema osas kaotanud ja loodan, et varsti saabuvad ka päevad, kus Tossuke leiab, et maailm on ikka tegelikult ilus paik ja siin elades ei pea pidevalt virisema.

 

 

NB! Paar õhtut oli juba, kus Tossukene üllatas mind ja Endrikut, terve õhtu vaid naeris ja kimas oma tolmuimejaga ringi ja oli lihtsalt imeline poiss. Loodetavasti on need päevad varsti käes, sest muidu pean küll Raja tänavale koha kinni panema ja paariks nädalaks sinna oma närve puhkama minema (olgu öeldud, et selle kümne kuuga on minu närvid küll justkui rauaks muutunud, miski väga ei kõiguta mind, kuid see pidev virisemine on küll liig mis liig juba ka minu närvirakukeste jaoks).

 

 

Hoolimata kõigest on ta maailma nunnum poiss ja minu silmatera ja armastan ikka teda ülekõige!

 

 

 

 

 

Romet 10 k.

 

Mõtlesin, et olen hästi tubli ja kirjutan kohe oma mõtted ruttu üles, sest muidu ehk muudan veel meelt ja ei kirjuta nii nagu hetkel just mõtlen.

Igatahes täna sai Tossuke kümne kuu vanuseks. Aeg lippab meeletu kiirusega ja Tossukest ööunne pannes leidsin end mõttelt, et mis selle kümne kuuga siis muutunud on.

Esiteks on muutunud Tossukese gabariidid, nii pikkus, laius kui ka kaal.

 

Veel on muutunud see, et Tossuke liigub iseseisvalt edasi, kutt lausa kihutab käputades edasi, ajades vahepeal enda tagumiku kõrgele üles ja lükates jalad sirgu, justkui tahaks üles tõusta nii. Tore abiline liikumiseks on ka tolmuimeja. Sellega koos liikudes on Tossuke justkui 90-ne aastane vanur, kes vajab liikumiseks seda käru mille najale toetuda. Öeldakse ju ka, et pole vahet kas 90 või 9 kuud, abitud on mõlemad.

                                                                                                         Tolmuimeja, kuhu Rometi viid !

 Invakäru!

Oluliseks muutuseks on ka see, et kui ühe kuuselt nuttis Tossukene sellise õrna häälega, siis nüüd on hääl muutunud tugevamaks ja seda häält oskab Toss nüüd igal ajal kasutada. Seega mis pole üldse muutunud on see, et Romet kisas täiesti kõrist siis kui oli ühe kuune ning ka täna, kui Tossuke sai kümme kuud vanaks. Enamik õhtust möödus Tossukese kisa keskel. Kisas ja kamandas täpsemalt, nimelt ideaalne on olukord Tossukese jaoks siis, kui Detektiiv Lote käib telekast, issi-emme on põrandal Tossukese juures ja härra siis turnib emma-kumma najal nii nagu süda ihaldab. Täna aga ei saanud keegi aru mis Tossul viga oli, magas teine issiga rõõmsasti enne külaliste saabumist, kuid ikka oli kisa taevani. Tädi Merily ütles, et kõrvad tahavad lausa puhkust saada, njah mida siis minu ja Endriku kõrvad peavad tegema :) oleme küll selle kisaga harjunud, kuid siiski hulluks ajab ikka ja pahameelt tekitab ka, kuna no miks üks tore poiss peab ometi nii kõvasti kisama.

 

 

 

Täna oli meil ehe Eestimaine õhtu. Emme ja vanaema tegid kartulisalatit ja kiluvõileibu (mis läksid nii hästi kaubaks, et otsustasime neid edaspidi müüma hakata - Kiluvõlu OÜ siit me tuleme). Emme otsustas issilt täna kulbi käest haarata ja ise koogi küpsetada, tulemus oli päris mahlane kirsikook, no vähemalt ei saanud tädi Mercalt nuhelda, et poekook laual on. Tossuke sai endale uusi uhkeid vidinaid: mänguklotsid, puhhiga lauluraamatu (laulmine meeldib Rometile väga väga), joogitopsi, rongi, kevadeks väga laheda kummiülikonna (hea porilompides käia), laheda salli jne. Lisaks veel uhke kostüümi, mille kohe ka selga viskasime ---> seesama nunnu kikilipsuga body :). Hommikul võtsime kapist välja ka oma uue tööriistakohvri, mille Mummi Tossukesele tõi, kui Tossuke veel imepisike oli. Kohvris on kõik vajalik olemas: kruvidest - saeni, uhkem kui issi kohver. Tegelikult on väga tore kui külalised käivad, et kingitustest me tegelikult väga ei hooligi (vähemalt emme-issi mitte, ning ka Tossukesel on asju rohkem kui vaja), oluline on hea seltskond ja meeldiv õhtu (saateks Rometi kisa ja Marcose pidev naer).

<--- Marcos
Marcos on emme õepoeg, kes on täielik naerukajakas ja kutt, kes naudib ülekõige pildistamist. Juba õige varakult õppis noormees selgeks erinevad näoilmed mida pildistamisel teha ja osav on ta küll. Kutt on lausa loodud pildistamiseks, nii fotogeeniline on ta.

                                          Kummalgi oma porgand, üks kasutab porgandit
                                          hantlina, teine teritab porgandiga hambaid.

Hr. Spetsialist isiklikult

Väike spetsialist muudkui kasvab ja kasvab.
On teine selgeks saanud tugede najal kõndimise ning see on siis nüüd meelistegevus number üks.
Veel üheks lemmiktegevuseks on härral käsutamine ning loomulikult ei tasu unustada ka jonnimist.
Pojukene viipab nüüd oma sõrmekesega igas suunas ja muudkui tee talle uksi lahti või anna asju kätte, no on ikka spetsialist!
Nii kui emme midagi omale suhu pistab viipab Toss emme suu suunas oma sõrme ja pean aga talle ka süüa andma. Tekkinud on ka sõna mam-mam, kuigi minu meelest kasutab ta seda täiesti suvaliselt, mitte vaid siis kui kõht tühi. Tühja kõhu üle Toss jätkuvalt ei kurda, et siis pole veel seda täheldanud vähemasti, ka beebina ei kurtnud ta kunagi tühja kõhu üle :). Siiski peab mainima, et Lotet vaadates sööb Toss nüüd suurepäraselt ja lausa isukalt. Ei peagi pudrule enam kiloga püreesid lisama, et sööb kenasti oma kausi tühjaks. Samuti sööb Tossuke probleemideta väljas, seal on ju vaatamist kui palju, seega pole aega viriseda.
Veel on Tossul sõna emm-mem-emm-memm, ka selle kohta ei oska öelda, kas see olen ikka mina või mitte.
Viimastel päevadel on Tossuke hakanud emme kaugemale minnes kisama, et siis ei taha üldse mind silmist lasta. Sõrmi nosib noormees jälle isukalt, seega LOODETAVASTI on hambad siiski tulemas (issi ütleb muidugi selle peale, et pea kümme kuud ei saa ju hambad tulla, kuid virisemine on kestnud kogu Tossukese elu)!

Tore on see, et issiga jääb Tossuke tuttu nii, et viskab ennast issi kõrvale pikali ja nii see unepoiss tuleb. Täna hommikul testisin ise ka seda ja ohh imet ka mul jäi Tossuke nii magama, seega pojuke kasvab - hirmsa kiirusega kusjuures ikka.

     ------>  Tossukene hommikul ärgates. Tihti ei mahu Tossuke enda voodisse lihtsalt ära (nimelt vajab Toss vastu hommikut ruumi keerlemiseks ja pöörlemiseks) ja siis trügib suurde emme-issi voodisse magama, puksides issi teise tuppa magama.

<--------------------  Nii magas Tossukene üks õhtu, kui emme ise voodisse hakkas minema. Loomulikult kuskil 15 minuti pärast oli kisa lahti, sest Toss oli oma jala võre vahele pannud ja ei saanud enam head asendit magamiseks.














Eile käisime ujumas perega ja härra Viril suutis taas selle vahva ürituse teha pisut ebameeldivaks. Isegi vees ei suutnud ta pirisemist jätta, isegi mitte siis kui oli minu süles. Njah on küll raske leida tegevust, mida Tossuke naudiks, ilmselt selleks on kõik keelatud tegevused, nt. emme-issi telefoni närimine, teleka puldi närimine jne :). Keelatud vili on ikka kõige magusam.


Aga juba ülehomme saab Tossuke kümne kuuseks, seega vaid kaks kuud veel ja Tossuke ongi juba ühe aastane - aeg lippab - hirmsa kiirusega.

Poes sattusin kokku ühe vanatädiga, kes minust kassasabas ette trügis. Mühatasin midagi selle trügimise peale ja seepeale ütles tädike, anna andeks lapseke, kuid tahan oma õega koos ära minna. Tema ees seisis samasugune lühikest kasvu tädike, kes asju parasjagu kotti ladus. Seesama tädi, kes must ette trügis ütles mulle: "Oii ma mäletan nii hästi seda, kuidas ootasin, et keegi mind tantsule kutsuks ja peale seda tulid lapsed ja nii kui lapsed tulid hakkas ka aeg tohutult kiiresti minema." Ja nagu näha nii ka on, peaaegu aasta on juba möödunud Tossukese sünnist.

                                                  Kiikuda on vahva --------->

Särki - värki :)

Nii nüüd siis väike ülevaade Tossukese aktiivsest olekust :)

Ehk siis käputamine on härral nii käpas, et roomamise asendist (ehk kõhuli) võib teda leida ainult siis, kui on tarvis ennast kehtestada (st. siis jonnida), kui Tossukene on väsinud (siis paneb oma peakese oma kätele ja hõõrub samaaegselt silmi) või siis kui on haiget saanud ja nutab.

3-dal novembril ostsin lapsele pissipoti, no niisama naljaviluks. Siis tekkis lihtsalt huvi, et kuidas Toss seal peal istumisega hakkama saaks, et kas püsiks üldse. No esimene kord tahtis küll minema kimada, et siis leidsin ruttu kosmeetika kotist vana ripsmetušši ja andsin selle talle kätte, hea närida eksole. Ja ohh imet, pott hakkaski laulma. Mida värki eksole :) esimene pissi siis tuli potti 4-s november :). Teadagi, et mitte teadlikult, kuid tore siiski.
Sealt edasi oleme issiga igal hommikul peale Tossu ärkamist ta potile pannud ja nii on igal hommikul seal lisaks pissile ka kaka olnud, no on ikka meeldiv küll, kui seda kaksi mähkmest ei leia :).

Nii aga siis veel sellest, et Toss on selgeks saanud sammud külgedele, ehk siis suudab edasi liikuda juba küll, loomulikult vahel laseb ta ka käed lahti, arvates, et kuhu ma ikka kukun, kuid kukub ikka. Tavaliselt on nii, et emme/issi ta ka ikka kinni püüda suudavad, et siis suuri muhke pole ÕNNEKS veel olnud. Aga no kapi najale ennast püsti ajada meeldib Tossule küll väga väga, kuid sellest ta kuidagi kohe aru ei saa, et kuidas ta istuma sealt tagasi saab, sest seda ta teha küll ei oska veel iseseisvalt. Et nii siis ongi, et kui ta on oma toimetused lõpetanud (loe püüdnud kõik mis vähegi käe ulatuses kapilt maha tõmmata), ongi kisa lahti, sest no temale tehakse ju liiga, et ta sinna üksinda seisma on jäetud :). Ühesõnaga maru naljakas on see küll. Ükspäev oli mees ennast tooli najale püsti ajanud ja siis laua alla kõndinud ja kui siis kisa lahti läks oli küll naljakas, kisa on a Tossukest mitte :).

Ööd on siis nüüd jälle toredad! Et kui vahepeal oli juba nii, et suutsin ta hommikuti pikemalt magama meelitada, ärkasime kümme enne kaheksat kuskil, siis nüüd on jälle see enne seitset ärkamine päevakorral. Kusjuures magama läheb peale kaheksat, jäädes unne enne üheksat. Põhiliseks ülesärkamise põhjuseks arvan olevat kõhuprobleemid. Nimelt Tossuke, kes päeval iga tegevuse kõrvale silma pilgutamata väikse puuksu võib lasta, ei oska seda teha öösel ! Siis ta nutab ja väänleb hirmsasti, ei taha olla süles, samas nagu üksinda ka ei taha voodis olla ja nii see trall käib. Vahel juba enne viite hommikul, hea õnne korral enne seitset, kuid tavaliselt poole seitsmest kohe kindlasti. Samas on endal uni silmas või nagu onu Marek ütles ükspäev, kui Tossukest hommikul hoidma tuli (emme läks kaheksaks kooli), et mehel on padjanägu täitsa peas :).
Seega võiks öelda, et Tossukesel on ikka väga nõrk seedesüsteem, kahtlustan et selle on ta küll oma issilt pärinud, sest emme võib süüa igast kraami sisse, kuid jama kõhus ei teki. Praegu ei julge ma Tossule igast uusi asju maitsta anda, sest öised ülevalkäimised on niigi kurnavad, seega kui peaksin talle veel andma nt suvikõrvitsat, mis tal hirmsasti gaase tekitab, oleks ööd puhta magamata :). Seega ootame veel veidi nende uute maitsetega.

Eile oli siis isadepäev. Maalisime Tossuga ka väikese kaardi issile :) ja ostsime issile mõeldud tekstiga padjapüüri ning ilmutasime paar pilti ära. Samuti tervitasime issit Elmari raadios, mida ka tädi Merka kuulis. Kohe tädi Merka helistas ja ütles, et no oleme ikka vanurid küll, et Elmaris tervitavad issit, look who´s talking eksole, ISE JU KUULAS ELMARIT !!!  Vanur missugune ;).