Tossuke 8 kuud - HUNT mis hunt !

Nii nüüd on siis meie Tossuke saanud kaheksa kuuseks. Issand kuidas aeg ikka lippab.
Käisime siis täna ka arsti juures strateegilisi näitajaid mõõtmas.

Seekord olid need siis sellised:
Kaal: 8570g (noormees on ikka na lahjavõitu :), ning taas saime arstiõelt, Kerstilt, soovitusi toidu kaloraazi tõstmiseks).
Pikkus: 70 cm (jupp mis jupp ma ütlen, kuu aega ja vaid 1 cm !!! Annaks ikka Jumal, et tuleks issi moodi pikk mees).
Pea üm: 48,5 cm, lõge on veel 2,2 cm lahti





Tossukene oskab siis nüüd ise istuma minna ning nüüdseks juba kuskil nädala jagu on ta ka "mägironimist" harjutama hakanud. Mägedeks siis emme ja issi. Jube vahva on ju emme seljas nii ronida, et saaks üle õla kiigata. Või siis nii, et istume maas ja Tossukene siis kimab ruttu meie juurde ja ronib jalgadele ja ajab tagumiku püsti ja siis tõuseb jalgadele. Njah issi siin prognoosib, et nädal ja Toss kõnnib tugede najal. Mina muidugi loodan, et käputamine tuleb enne, nüüd paar päeva on ta juba õige asendi sisse võtnud ja on hakanud nõksutama põlvedel, et täna näitasin siis talle ka kuidas edasi minema peab a no vaatas noormees mulle otsa nagu rumalale ja prantsatas aga kõhuli ja lasi varvast mu juurest.















Nüüd paar päeva on jälle Tossukene olnud virilam, eile oli tal ka kehatemperatuur tavalisest pisut kõrgem 37,4. Arvan, et tegemist on kas järgmiste hammaste tulekuga või siis oli see külmetamise tagajärjel tekkinud. Issi viis meid nimelt Kubija spaasse pühapäeval. Võtsime ka sõbra Marcose koos emmega kaasa. Oiiii kuidas neile ikka meeldis vees, et siis jonn unustati riietusruumi maha ja kui kutid vett nägid siis olid kriipsud kõrvuni. Igatahes see öö oli ikka kohutav, sellist polegi meil olnud vist. Toss ärkas iga tund üles ja mõnes tunnis ka mitu korda. Mitte miski ei sobinud ja rahulikku und sellel ööl ei saabunudki - no küll kunagi saabuvad eksole !



Nii ja mis siis HUNT !
Nimelt, on Rometil suus nüüd juba 5 hammast, no kolm neist on veel väga pisikesed, kaks esimesena tulnud hammast on muidugi nagu kopraonu hambakesed juba. Küll aga on Tossukene nüüd hakanud oma hammastele valu andma, NIMELT hammustamine on vägagi päevakorral. Kõige magusamaks objektiks on emme. Nii kui issi muidugi mainis, et näed aind sind hammustab mind üldse mitte, nii Romet otsustas issile näidata, et pole vahet keda hammustada ja hammustas issit kõhust :).
Igatahes täitsa nõutu olen juba, kuna pahandamine ei aita üldse. Küllap ei saa ta veel väga hästi aru, et mida ta täpselt siis teeb, kuigi no korraks tõmbab eemale, naeratab oma tutikat uut naeratust ja lööb aga uuesti hambad sisse.

Paremal siis pilt emme käest, kuhu on jäädvustatud kolmed Rometi hammustamise jäljed. Kõige värskem vasakul, mis veel roosa (praeguseks hetkeks see on juba täitsa punane, ilmselt varsti siis ka sinine), siis paremal ääres on täiesti punane hammustus. Ja siis allpool juba uhke sinikas. See siis on emme vasak käsi :). Viis hammast teevad siis uhkelt tööd !
Kui kellelgi on ideid, kuidas sellest hammustamisest lahti saada andku aga teada! (NB! Issi käskis vastu hammustada kui Toss hammustab. Hammustasin ka siis, õrnalt muidugi, Toss vaid naeris selle peale !!!

Lõpuks kohal ...

No lõpuks on siis nüüd nendele jubedatele öödele ka selgus olemas - nimelt Tossukesel on siis nüüd tutikas hammas. Ega ta seda muidugi veel demonstreeri ja sellestki on olemas vaid väike servake väljas, kuid siiski täitsa olemas. Üleval siis seekord ja paremal pool, ehk siis varsti on meil oma väike kopraonu olemas :) Igatahes ega ta sõrme suhu lase panna, et saaks vaadata, kas seal ka teine tulemas on. Nii kui keegi oma sõrme suhu talle tahab panna on suur kisa lahti muidugi, isegi siis kui Tossuke on sügavasse unne jäänud, ISEGI siis hoiab Toss oma suu täitsa kriipsuna.
Peale palavikku tuli muidugi ka nohu ja köha ehk siis täpselt samamoodi nagu esimeste hammastega.
Igaks juhuks panen omale kirja ka millised need ööd siis ikkagi on, et siis et ei ununeks :)
No näiteks üks öö oli nii jälle, kui Toss otsustas keset ööd mitu tundi üleval olla, ei tahtnud justkui süles olla, siples, ei tahtnud kaisus olla ja LOOMULIKULT ei tahtnud ta ka oma voodis olla :) ehk siis emme kõndis mitu tundi mööda elamist ringi ning hommikuks olin täitsa zombi, sest ega siis laps ju ometi taipa kauem magada kui tavaliselt, ehk siis 6.40 on ikka üleval.
Üks öö oli veel nii, et Toss otsustas, et kell 22 on ju ka täitsa tore ikkagi üles ärgata ja siis jaurata tunde njah issand kui väsitav see ikka on.

Samas eks neid jubedaid öid oli miski kolm-neli, et siis tegelikult ju üpris vähe, kui nüüd kõrvale jätta need palavikuga ööd, mis olid täitsa ulmelised muidugi.
Peale seda palavikku siis muidugi Tossuke otsustas, et ei enam küll ei piisa korra öösel söömisest vaid tuleb ikka ennast kaks korda öö jooksul jälle tankida :(. Enam ei mõju ka see, mis varem mõjus, et jalutasin taga toas ringi ja uinus jälle, nüüd on ikka kohe kisa taga ja nõuab seni kuni söögilaua jälle letti löön.
Miski mõte on ikka minna juba vaikselt asendajale üle, kuid enne seda veel proovin ära ka selle, kuidas mõjub õhtune kaerahelbepudru söömine, et ehk on miski võimalus, et siis magab näiteks kolmeni ja soovib aind korra süüa ;). Liiga suuri lootusi ei paneks, sest miskipärast on tunne, et Tossukene on küll harjumuse ori, et nüüd on harjunud kaks korda öösel sööma ja nii ka sööb.

Nüüd on Toss juba maru osav ronija. Eks see tulene nendest hommikustest issiga suures toas olemistest, kus issi Tossukesega diivanil on ja Tossuke siis oma ronimisoskusi täiendas. Igatahes voodi lasi issi juba ühe astme võrra madalamale, kuna üks päev istus Tossuke oma voodis ja siis järgmisel hetkel kõõlus juba serva peal. Oi oi oi kui ohtlik...


Roomamine on väga käpas ja istest kõhuli oskab ka juba maru osavalt minna. Kuigi eks nii korra päevas ikka võib juhtuda kui suure kolksuga Toss vastu põrandat kukub ja kui nutma hakkab, siis issi tavatseb küsida: "Kes tegi? ja vastab ka ise Ise tegin !"
Õnneks siis miskit pikka kisa sellele ei järgne, pigem selline ehmatuse nutt on see.
Hetkel on veel jäänud tunne, et Tossukesest saab küll igavene rüblik. Oskab ikka oma iseloomu MARU kenasti näidata. Nt. olime vanaema juures ja Toss viskas ennast selili maha ja trampis jalgadega vastu maad ning jorras. Üles ei tulnud ja tahtis vaid seda, et keegi teda sülle võtaks. Kui keegi ei reageerinud, siis Toss loomulikult oma jonni ei jätnud vaid trampis veel kõvemini ja pani aga volüümi juurde nutule :) On meil ikka väike kloun küll ma ütlen.

September

Lisaks rumaluste õppimisele tuli ka söömisega tegeleda ja ka siin on issi olnud jube osav - veenduge ise.

Mõtlesin, et kirjutan vahepalaks väikse jutu :)
Mina siis liitusin ülikooliga, ning issil juhtus just esimesel nädalal puhkus olema ja nii sai tema rahulikult Tossukesega aega veeta.
Magama jäi Tossuke kenasti, kui aga emme silmapiiril pole. Samuti on nad issiga suured semud nüüd, oma naljad ja oma rumalused (näiteks õpetas issi poja keelest kinni haarama, kui keegi juhtub keelt näitama. Ja kui keel suhu tagasi läheb, siis nüüd Tossuke hakkab oma sõrmekestega suud lahti kangutama :)). Lisaks muidugi igasugused pojaga "võimlemised". Njah rumaluste peale on jätkuvalt mõlemad Reilikud mul meistrid !

Söögiks on siis kartuli-porgandi-ploomipüree :)

                                           Hmm huvitav mis see issi minuga küll teinud on,
                                            kas ta tõesti ei tea, et söök peab ka suhu jõudma !

                                          On jõutud magustoiduni - ploomipüreeni :)


Iseenesest oleme aga leidnud ka Tossukesele lapsehoidja - Triin´u, kes on väga tore ja kellega Romet juba sõbraks on saanud. Triin on Tossukest korduvalt juba ka magama saanud kussutada, njah jätkuvalt käib see kussutamisega ning jätkuvalt teeb Tossuke vaid 30-ne minuti unesid (juhul kui neid just pikendada ei saa, mis tuleb emmel vist kõige paremini välja). Emme muidugi läheb lihtsama vastupanu teed, ehk laseb Tossul 30 minutit süles või kõhu peal ära magada ja siis alles libistab Tossukese voodisse a kui ei raatsi, siis laseb pojukesel enda kõhul või kaisus edasi magada. Kaua ta ikka seda teha tahab eksole ;).

Aa ja lisaks, peale seda kõrget palavikku pole hammastest ikka mingit märku :) seega, ilmselt oli see lihtsalt miski titehaigus.

Minu pisike "ahjuke"

Nii kätte on jõudnud september ja nii nagu juba varem ühes postituses mainisin, hakkab emmel kool, seega on tarvis Tossukesele hoidjatädi leida.
Hoidjaid, kes ühendust võtsid, oli ikka kuhjaga, vanusepiir 16 - 50 a. Kuna aga ma ei teadnud, kui palju täpsemalt nädalas hoidjat tarvis on, siis on võtnud hoidja otsimine aega.
Kolmapäeval kohtusie Triinuga, kes on küll vaikne, kuid tundub täitsa tore olevat. Tema käis meil ka reedel külas, et Tossuke temaga ikka harjuks.
Süda tilgub siiski verd jätta oma pojuke täitsa võõra inimesega. Oleks keegi keda teakski aga no kõik on ju töö inimesed, ning valik tulebki teha võõraste seast. Loodetavasti sai tehtud parim valik.
Igatahes esimene koolinädal möödus nii, et kui emme oli koolis, siis issi või siis vanaema olid Tossukesega.
Neljapäeva õhtul peale Tossukese magama panemist hakkas Tossuke aga nihelema oma voodis ja muudkui piiksus. Küsisin Enksult, et kas laps tundub kuum, ta arvas, et mitte. Otsustasin siiski kraadida ja temperatuur oli 37,9. Njah selle siis ka voodis nihelemine. Kui mina magama läksin otsustas Tossuke, et enda voodis ta kohe üldse olla ei taha ja mujal kui süles kohe ÜLDSE ÜLDSE ei sobi. Temperatuur juba 38,6. Otsustasime siis panna küünla. Selle otsustas aga Tossuke kohe välja punnitada ja nii ka palavik ei langenud. Kell kaks otsustasin veel ühe küünla panna ja kordus täpselt sama asi, minutiga oli ka see küünal välja punnitatud :(.
Hommikuks olin maganud tund kuni kaks, kuna Tossuke muudkui piiksus ja tahtis kussutamist, polnud nõus ka minu kõrval magama, aind süles ja kuna tema uni on tähtsam kui minu, siis nii läkski.
Hommikul läksin mina kooli ja issi jäi pojukesega koju. Siis tuli ka vanaema, kes tõi palaviku vastu siirupi hoopis. See sisse võetud läks ka palavik madalamaks.
Pärast päevast und hakkasin Tossukest kraadima ja virutasin kogemata kraadiklaasi põrandale puruks, mihuke kobakäpp ma ütlen :). Issi sai siis seda kraamida, ühtegi paha sõna lausumata (minu kobatamise peale siis).
Õhtul hakkas aga palavik taas tõusma ja kella kümneks oli temperatuur juba 39,7. Ibumetini siirup jälle sisse ja ootama, et aga palavik langeks. No ei langenud üldse.

Kell kaks otsustasime helistada issiga, kes õhtul vähki püüdmas käis, et helistame jälle perearsti nõustamisliinile. Sealne karm tädi ütles kohe, et tuleb anda rohkem siirupit. Hakkasin endale omaselt kohe ütlema, et no karbil kirjas doosiks vaid 50 mg, kuid tema käskis anda 120 mg, et kuis nii. Sain siis kohe nähvaka kirja: "mina olen arst ja ma tean mida ma räägin". Igatahes nende sõnade peale andsime ikkagi nii nagu ütles ja palavik hakkas ka alanema.
Kella neljaks oli Tossuke kõvasti higistanud ja palavik tundus ikka jupp maad madalam, ning laps tahtis isegi süüa (muidu ei tahtnud üldse).
Kell kuus sõi veel ja magas siis kella poole 9´ni.
Päevaunedega on see haigusepoiss aga 1:0 teinud ja üle poole tunni ei maga Tossuke enam üldse :(.

Nii igatahes ei kujuta ette millest see haigus tulnud on, ise loodan, et tegemist on hammastega. Kui nii siis on igatahes seekord nende tulemine palju palju kordi hullem.