Nii täna oli siis see päev, mil vanaema tungival nõudmisel sai Romet "suurte poiste sööki".
Nimelt kutsusime vanaema külla värsket kartulit ja kastet sööma, ning kuna tossuke jälgib meie kahvlite teekondi taldrikult suhu juba pikemat aega, siis ei jätnud seekord vanaema enda jonni ja tungivalt nõudis, et lapsele korralikku sööki annaksime. Keetsin siis tossukesele tema enda kartulikese ja kuna kappi oli varutud ka ploomipüreed, siis uute ja huvitavate maitsete teekond alaku.
Esiti tegi tossuke küll kartuli peale imelikku nägu ja väristas end, no midagi erilist selles tärkliseplönnis ju polegi, kuid samas vintsutas enda kaks lusikatäit sisse nagu niuhti. Peale veel ka pisut ploomipüreed, millele kohe hull nõudlus tekkis ehk siis ei jõudnud veel uue koormaga suu juurde kui Romet juba kisama pani. Nii kui lusikas suuni jõudis avati see linnupoja kombel :) seda vaid söökski.
No comments:
Post a Comment