Jõulud 2015

Minu "päkats"

Nagu ikka igal aastal ei suuda ma teha seda, mida tavaliselt jõulude ajal luban - järgmisel aastal sõidame jõuludeks sõpradega kuhugi minema ja ei ole selle hulluse sees. No taaskord läks teisiti, reisilt tagasi tulles hakkab ikka pihta teema - kus veedame jõulud, kelle juures oleme ja kuidas oleks võimalik saada kogu pere selleks ajaks kokku?!

Mõtlikud

Mina ei saa aru, mis teema mul sellega on, kuid millegipärast on ikka nii, et soovin alati, et kõik õed-vennad oleks oma peredega koos ja et oleks mõnus olla, et ei peaks miskite kingituste pärast muretsema ja et kõik naudiksid lihtsalt head seltskonda.



Kolmandaks advendiks tõi issi meile ka kuuse, mille tarvis olin muidugi juba hulganisti uusi ehteid varunud pojaga. Ja saime siis nüüd seda kahekesi kaunistada. Imeline kuuseke, mille oleksime võinud tuua juba nädala jagu varem, et saaksime seda ilu kauem nautida!

Tossukesele muidugi pakuvad jõulud huvi, kuigi ega ta sellest asjast veel hästi aru ei saa. Igal pool vaatavad jõuluvanad ju vastu (poodides nad magavad või seisavad vaateakendel, igal pool on päkapikud ja isegi Eedeni keskuse katuselt piilub jõuluvana välja).
Tee siis selgeks, et jõuluvana elab Lapimaal ja tuleb alles jõululaupäeval kingitust tooma, eeldusel, et oled ikka hea laps.
Suure pere puhul on ikka see, et kogu pere kokku ei saagi ja nii läks kahjuks ka sellel aastal nii, kuid nagu ikka ei saa sellistel asjadel ennast kurvaks teha lasta.

Panen päkatsid tuttu

Kuna väljas sadas jõululaupäeval lund, siis pidasime õhtul väljas lumesõda ja nautisime seda vähest lumeraasu, mida meile sellel talvel kingiti. Noorem õde Kätlin oli ka oma perega külas ja kui lumesõda peetud saabusid ka Merka perega ja emme.

Kuidagi oli muidugi kuuse alla tekkinud hunnik kingitusi, kokkulepetest pole keegi suurem asi kinnipidaja, ning nende lahtipakkimine võttis hulganisti aega.
Nagu ikka oli lastel LIIGA palju kingitusi ja tuleb taas rääkida jõuluvanaga, et selline rumalus tuleb lõpetada, ühest asjast on lastel palju rohkem rõõmu, kui tervest hunnikust! Siiski suured tänud kõikidele jõuluvanadele, kes poodides, vaateakendel, aianurkades jne piiluvad!

Tagant järele mõeldes on nii, et mulle ei meeldi vist ainult see jõulude juures, kui keegi ei pea kinni kinkide kokkulepetest, sest kõik muu on ju imeline - kaunistused, kuusk ja rõõm/uskumatus lapse näol, kui hommikul on päkapikk talle sussi sisse sibula toonud :).

Meie oma päkapikk

Ühel hommikul juhtus meil just nii, et Tossule oli päkapikk toonud kingituseks sibula! Eks siis tuli ikka seletada, et näed eile olid sõnakuulmatu ja ei kuulanud üldse emmet-issit ja päkapikk nägi seda ja tõigi sulle sibula. Muidugi väike Tossuke jutustas seda uhkusega kõigile, ainult  selle jättis mainimata, et käskis selle sibula mul ise minema visata, kuna tema seda ei söö.

Aga näha seda ootust, ärevust, kui poja esimese asjana hommikul oma sussi kontrollima läks on ikka ülim nauding. See on see, miks tegelikult on jõulud imelised. Pisikesed asjad teevad elu imeliseks ja saada palju kingitusi ei ole see, mida keegi tegelikult ootaks, vaid olulised on südamest tulnud asjad ja hetked, mida saad veeta oma kallitega ja näha oma poega kasvamas on imeline.

Kauneid pühi kõigile!