Alla alla ...

Kuidas saada üks noormees õueminemiseks sobilikesse riietesse. Tuleb öelda võlusõna - alla.

Varusid täiendamas vanaisa juures (kastanimunad tuleb ju alla visata)

See siis tähendab meie peres seda, et tuleb minna õue ja kive korjama hakata, et siis Tossukene saaks need kenasti kanalisatsioonikaevust alla visata :).
Selline uus ja huvitav hobi on siis meie pojukesel.
Kui Romet on vennanaise juures, kui ma koolis olen, siis lähevad nad koos ka kanalisatsioonikaevude juurde, et sealt alla loopida nii kive, kastaneid kui ka tammetõrusid. Selle kena hobi on ta ka mu vennatütrele, Birtenile, andnud, seega nüüd on need kaks kratti iga hetk valmis kanalisatsioonikaevuni jooksma, et sealt aga midagi alla visata.
Mina ei tea mis see on, kas vee sulpsatus mis tekib, kui ta midagi alla viskab, kuid igatahes on see selline võluasi, et kui Toss ei viitsi riidesse panna ja jookseb mööda elamist ringi (samas kui mina juba olen valmis uksest välja astuma, riided seljas, saapad jalas), siis sõna alla aitab alati :). Imelikud hobid meie lapsel ma ütlen.

Kratid bussipeatuses, kus kanalisatsioonikaevust saab kive alla loopida

Mänguasjad on meie peres üpris mõtetud. Hakkasin ükspäev mõtlema, et milliseid mänguasju siis Tossukene kasutab. Põhimõtteliselt vaid paari-kolme, nt hüppavat jänest (mis tädi Merca talle munadepühaks kinkis, siis ta muidugi kartis seda), siis haukuv koer, pallid ja siis see arendav mäng, kuhu saab igast erineva kujuga klotse sisse toppida. Ja see on enam-vähem kõik. Kõik ülejäänud mänguasjad võiksid olemata olla. Küll aga meeldivad talle nii puzzled kui ka raamatud. Raamatuid võib vaadata ikka väga väga palju ja mitte ainult neid paksude lehtedega raamatuid vaid ka täiesti tavaliste õhukeste lehtedega.



Viimasel ajal on hakanud talle meeldima ka joonistamine. Kui vahepeal ma talle seda tutvustasin, siis teda väga ei huvitanud, palju põnevam oli pliiats nt ära närida. Nüüd aga jookseb ise paberi ja pliiatsite järgi. Loodetavasti on talle antud veidikenegi joonistamise oskust, sest minule ja Endrikule seda antud küll ei ole :).

Hakkasime ka üks kord nädalas laulmas käima. See mõte tulenes sellest, et kui ma talle olen laule laulnud, siis ta jube täpselt on järgi ümisenud, et siis mõtlesin, et lähme ja vaatame, mis neis tundides täpsemalt tehakse. Toss peab ennast neis tundides väga viisakalt üldiselt üleval, kuid mul on tunne, et mida tund edasi, seda "bossimaks" ta läheb. Eelmisel tunnil nõudis pidevalt palle, mida lauluõpetajal on TERVE kastitäis. No selleks aga, et mitte mõtet eemale juhtida neid muidugi niisama mängimiseks ei anta vaid ainult siis, kui on õige aeg, nt kui kõlab muusika ja tuleb rütmi samal ajal kõrisevate pallidega jäljendada.
Enamasti on seal poisid, kuid lauluõpetaja tütar Sofi on küll igavene ingel. Lokkis juuksed ja pruunid silmad ning kui ta veel otsa vaatab, siis küll on tunne, et tule nüüd minu lapseks :). Igatahes iga kord on ka erinevaid laule ja sellised tavalised laulud nagu karumõmmi unelaul, pole veel kavas olnud, seega eks ole aeg ka minul uusi laule õppida.
PS! Iseenesest ikka loodan, et kui Rometist inseneri ei tule (kes lennukeid projekteerib), siis võiks tast ikka Sal-Salleri moodi mees tulla, kel lauluanne olemas on :). Suurim hirm on jätkuvalt see, et Tossukene tahab koristajaks saada tulevikus, sest no kuidas saab ühele lapsele koristamine nii meeldida. Viimasel korral õepere juures käies hakkas lauda lapi ja vahendiga puhastama ja päriselt ka, see laud läikis pärast täiesti ning ühtegi sõrmejälge ka polnud enam sellel klaaslaual.