Suvi

Nii kas arvasite juba, et tegemist on minu ja Endriku pulmadega - seekord veel mitte :).

Tädi Kätu ja Liisbethiga pulmas
 

Igatahes suvi on olnud suurepärane. Romet on suureks kasvanud ja üha tegusam, kõndida ta pikalt enam ei viitsi (vankriga linnas käimine on ta ära rikkunud, mugavaks on nimelt härra muutunud), samas mis pole muutunud on see, et Tossuke jätkuvalt vingub ja viriseb - no on iseloomu ikka antud ma ütlen. Ei hakka siin ennustama kummasse ta on, kas minusse või ississe, mõlemad on parajad pujäänid ja sellest tulenevalt on ka Tossuke ilmselt paras jonnipunn.




Jalutamas vennatütre Birten-Liisiga

Tule tule !

Aga minu vanem venna Raivo ja tema pruut Reelika otsustasid abielluda ja nende pulmas me siis käisimegi. Võtsime Tossukese kaasa, kuna kogu mu pere oli ju pulmas, seega hoidjat polnud kuskilt võtta.
Mingil imekombel pidas Tossukene ennast suurepäraselt üleval, ei vingunud ega virisenud üldse. Istus söögilaua taga ja lihtsalt chillis. Tseremoonia ajal ei vingunud ka üldse vaid lihtsalt istus issi süles, suurepärane ma ütlen. Juba pool kümme jäi ta mul pm söögilaua taga süles magama, aind voodisse tõstmise vaev.


Meie Raivo & Reelika pulmas

Selle pulma märksõnadeks olid siirus, südamlikkus ja armastus! See armastus mis Raivo ja Reelika vahel kõigile nägemiseks ja imetlemiseks oli on suurepärane ja imeline!
Kogemata mängiti meile ka pruudipärg maha, seega ohh seda õudust, survet pulmade pidamiseks tuleb nüüd kogu perekonna poolt.



No mis me siis nüüd tegema hakkame?

Tossuke magab nüüd suurepäraselt oma voodis, nii päeval kui ka õhtul jääb seal ise magama (emme või issi on muidugi kõrvalvoodis). Viimasel ajal on päevaunedest ärkamine ka toredamaks muutunud, nimelt ei ärka Tossuke enam nutuga vaid niisama istub oma voodis ja vaatab ringi. Härra kasvab seega!

Sügis on peagi käes ja minul on tarvis taas kooli minna. Tossukest hakkab hoidma mu vennanaine Birgit, kellel endal ka on väike tütreke kodus. Oleme palju aega nendega koos veetnud suvel, seega loodetavasti läheb kõik hästi, samas Tossuke on ikka väga emmekas, pidev kontroll on igaminutine, et ega ma Jumala eest kuhugi ära läinud pole. See kõik annab justkui märku, et ta pole veel valmis lastehoidu minema, samas ma loodan, et Birgiti ja Birteniga koos saavad nad hakkama. Eks näis muidugi.


Vaikselt olen hakanud ka potitreeningut tegema. Kuigi tundub, et Tossuke on veel veidi ebaküps selle jaoks, kuna joob ta kõiki jooke tohutult palju ja seega ka pissib palju. Potile istumine on samas päris tihti virinaga :(. Aga nii lahe on vaadata, kui Tossukesel vaid püksikud jalas on (mähkmed ta ise juba tirib ära). Ja kui siis tal õnnetus juhtub ja pissib püksi, siis seda on KAUGELE kuulda, sest kisa on siis taevani :). Eks see protsess pikk saab olema, seega eks saab näha kaua see täiesti mähkmevabaks saamine aega võtab.