Tossuke 6 kuud

Nonii nonii nonii nüüd siis on kätte jõudnud see aeg kui tossuke on saanud kuue kuuseks - pool aastat ikkagi juba :) Selleks puhuks tellisime isegi koogi, et seda küllatulnud külalistele pakkuda. Külla tulid siis vanaemad, Ene ja Helle, kui ka hunnik õdesid vendi. Meeldiv üllatus oli, et issi õde Minna tuli ka oma perega külla, nemad elavad Rakveres, kuid võtsid selle tee ikkagi ette oma pisikesega :) Emme õed Kätu ja Merca olid külas, ning veel ka onu Raivo. Veel käisid külas Krullid kogu kambaga. Ülesõnaga taas melu missugune. Tossuke väsis miski hetk ära ja issi viis oma pojakese teise tuppa iluund tegema.
Mõtlesin, et panen kirja siis ka Tossukese n.ö päevaplaani, et oleks hiljem mida meenutada, siis kui ööd on taas magamiseks mõeldud ;) (ilmselt siis mõne aasta pärast).
Igatahes algab hommik kuskil kuus läbi, vahel harva õnnestub seda ka veidi pikendada, et siis kui Tossule süüa ruttu anda ja ta tissiga n.ö uimastada, aga no seda juhtub ikka üliharva. Igatahes peale seda on Tossuke üleval kuskil tund-kaks, no vahest ka kauem, et täitsa oleneb ka ööst mis sellele eelnes. Siis läheb jälle tuttu, kas siis teeb oma iluune 30-40 minutit või jälle kui ta ennast unustab, siis võib juhtuda, et tossab ka tund-poolteist (üliharva ikka:)). Siis on jälle üleval kuni kella 12-13 paiku ta taas väsib. Viimasel ajal on kujunenud välja nii, et selle une teeb Tossuke siis pisut pikema, kuskil poolteist kuni kaks tundi - loomulikult mitte iseseisvalt :) vaid emme kõhul põõnates nt või siis issi süles ;). Ideaalne magamise ase ju. Ülejäänud päeva jooksul teeb Tossuke veel ühe iluune ja siis kuskil seitsme ajal läheb ta tuttu. Muidugi on see magama jäämine raskendatud, ehk siis aega võtab see minimaalselt tunni. Ja peale seda on veel korduvalt hetki kui Tossuke üles ärkab, kuna ikka veel jäi mõni mull sisse. Voodis krooksu teha siis Tossuke kahjuks veel ei oska ja seetõttu tuleb iga pisema krooksu peale kisama pista. Öösel loomulikult Toss ei maga kogu ööd maha vaid tarvis on ka tankida ennast. Seda siis teeb ta olenevalt ööst kas kaks või kolm korda. Päris nii ei ole, et peale söömist kohe laps siruli ja asi vask. Taas tuleb mööda tuba ringi trampida ja last süles hüpitada, et kõik krooksud välja ikka saaksid. Ajakulu kuskil 30 minutit. Tavaliselt vastu hommikut ei viitsi ma nii pikalt enam mässata ja seetõttu ärkab Toss ka varem, ehk siis nt täna sõi kell 4 ja siis juba 5.20 hakkas jaurama, siis taas krooks ja kõmpsimist mööda tuba, siis panin voodisse tagasi ja siis ärkas 6.40, siis andsin käpsa süüa (lootuses veel mõned uneminutid enda tarvis saada) ja siis magas veel pisut, kuid 7.20 oli liig mis liig ja kuna Romet juba päevavargusega ei tegele, siis oli luuk nii suur nagu tõllaratas ja tarvis ennast emme-issi voodis rullima hakata :).
Tossuke oskab siis jube osavalt rullida ennast ühest kohast teise. Ajab ikka enda tagumikku ka püsti, et edasi saada, kuid vahel unustab ühe käe oma keha alla, mistõttu edasiliikumine on võimatu.
Ilmselt on roomamise või käputamiseni veel pikk tee.

Strateegilised mõõdud arsti juures olid:
Pikkus: 68,5 cm
Kaal: 7690 g
Pea üm: 46,5 cm

Romet sai ka kaks süsti, õnneks jubedat nuttu neile ei järgnenud, vaid ehmatusest tingitud nutt, mis kestis vaid hetke. Õhtuks oli Tossukese keha temperatuur ka tõusnud, kuid sellist palavikku nagu eelmisel korral õnneks ei järgnenud.

Torm kôhus

Nii nüüd on Tossukese areng tagurpidi käigu sisse pannud, nimelt gaasid on tagasi, ja MITTE VÄIKSED!!! Tossukesel vôtab uinumine aega tunde, pidevalt teeb kôht äiksetormi häält. Päästab vaid puuks, kuid no seda ju Tossuke justkui ei raatsi lasta :(. Kui Tossuke ärkab, siis suure läbilôikava kisaga, vaesed naabrid kes sellist asja öötundidel esmakordselt kuulevad. Njah isegi ei kujuta ette mis nüüd juhtus, et selline jama jälle, nii loodan et tegu on hammastega, kuna eelmisel korral oli nädala jagu sama jama. Igarahes Tossuke ärkab öösel mitmeid kordi kisaga ja siis tuleb vôimlema hakata kuniks puuks tuleb, njah iga selline jama vôtab tund kuni kaks aega, seega väsimus on veidi peal. Täna magasingi ennelôunat tossukesega koos uinaku, kohe nii magasime, et arsti aja magasime maha :D vanaema, kes oli suures toas, ei raatsinud meid ka üles ajada, on ikka tegelane :). Njaa aga teisipäeval lähme perearstile ja kavatsen nôuda Rometile soolte uuringut, eks näis mis sellest välja tuleb, sest Karelsonile ei meeldi kui miskit ise nôuan, ilmselt peab ta seda normaalseks, kuigi alguses lohutas, et gaasid mööduval kolme kuuga, nüüd on topelt niipalju möödas ja see óudus on ikka aktuaalne :(. A kasutame hetkel probiotikumi tilku (gefilus). Kuid nüüd asendame selle taas espumisaniga, eks näis kas läheb paremaks.

Tossukese visiit välismaale

Nii tossuke on nüüd siis peaaegu kuue kuu vanune ja issi otsustas viia oma pere Norra.
Välja kujunes see puhkus siis nii:
11. juulil pakkisime kodinad auto peale ja hakkasime Tallinna poole vurama, kell 18 lahkus laev sadamast Rootsi poole. Oi seda hirmu selle pisikese kajuti ees, kuid ohh üllatust issi oli laristanud ja võtnud meile kaheksandale korrusele suure kajuti, kus oli isegi aken olemas :) Nii uhke ja hea. Igatahes teipisime akna valguse eest kinni prügikottidega, et aga tossukesel oleks mõnusam magada. Lastevoodi oli 30 cm laiune ja Romet keeldus seal magamast, nii kui sinna ära sai pandud otsustas ta üles ärgata ja nõudis, et ta sealt kuudist välja tõstetakse. Njah ja nii see tossuke oma magamiskoha emme kõrvale saigi. Öised söötmised polnud väga toredad, kui oli tarvis krooksutada ja ringi kõndida, siis laev kõikus ja takistas seda. Emme sai uue uhke sinika oma põlvele, nagu neid seal turvahälli tassimisest veel vähe oleks.
Igatahes hommikul jõudsime Rootsi ja hakkasime kimama Norra poole, 500 km sõitu. Enne veel tegime peatuse Rootsis outleti linnakus, kus kahjuks aled olid juba möödas ja kõik oli hüperkallis. Aga no nii kui tossukese käru poodi lükatud sai pistis tossuke protestima, nii kui käru uksest jälle välja lükatud sai oli vakka :) njah tore, et pojuke midagi ka emmelt pärinud on - koonerdamise :) pole ju vaja laristada poodides kui kapid hilpe täis on ;).
Sõit Norra oli pikk pikk pikk.... Tossuke jauras mitmeid kordi, kuid samas pidas laps ikka ülimalt hästi sõidule vastu. Ainus miinus oli see, et tossuke on hakanud rahunema pigem tissi otsas, kuid see võib olla ka sellest, et ta lihtsalt ei saa oma kõhukest enam nii hästi täis kui varem ja selle nõuab tihemini süüa. Imedemaale kohale jõudsime alles kell 20 õhtul, maja asus peaaegu mäe tipus, pilvede piiril täiesti ja maja ise oli imeline.


Ööd möödusid nii nagu ikka, umbes iga kahe tunni tagant tuleb tossukest tankida ja krooksutada. Uue asjana lisandus see, et peale kella kuue ajal ärkamist ja mähkme vahetust ja paarikümne minutilist ülevalolekut jääb tossuke veel mõneks ajaks tuttu, vahel magab poole kaheksani vahel veab isegi kaheksani välja - imeline :).

Igatahes võlus tossuke Jani naise Ruthi ära, kes teda muudkui süles tahtis hoida ja kellele tossuke oma kahehambalist naeratust demonstreeris. Ruth ostis talle kohe tutika dressika ka ja lubas veel öökulli moodi padja ka teha (selline oli seal majas olemas, kuid kuna see polnud Ruthi oma, siis ei saanud ta seda tossukesele anda).


Otsustasime tagasi sõitma hakata päev varem, et mitte enam seda pikka sõitu ühe korraga teha vaid jaotada see sõit kahe päeva peale. Juhtus aga nii, et sobivat ööbimiskohta ei leidnud ja sõitsime Stockholmi välja. Tossuke ei nutnud tagasiteel kordagi ! Njah Norra värskest õhust sai ta ilmselt mürgituse ja sellepärast ei tulnud nutmine meeldegi. Laia voodiga suur tuba oli kena ja taas magasime peale hommikust mõni aeg üleval olemist kaheksani, nii tore :) siis käisime hommikust söömas, kus emme ikka korralikult kõhu peekonist punni sõi, kõik muu ka sinna juurde muidugi.

Siis käisime poodides ja külastasime ka vanalinna ja taas kord laeva. Njah tagasitee tundus kiirem, nii kõvasti ei kõikunud kui minnes, ning varsti olimegi Tallinnas, kus vihma ladistas ja kust ruttu põgenesime, aina kodule lähemale :) ja mida kodule lähemale seda virilamaks muutus Tossuke. Siis sai Tossuke ka uue nime Vingu Onno. Seega varsti tuleb minna uut nime panema, ning Onnode nimi nii edasi elabki, Vingu näol :).

Issand kui tore on ikka kodus olla, tossukesega mööda omale tuttavat tuba ringi jalutada öösel on suisa lust. Norras oli meil tuba nii kitsas, et kui öösel oli tarvis kõndida, siis külg ees tuli voodist välja tulla ja siis oli meeter korda meetri suurune ruum, kus sai "jalutada".

Reisi miinusena on ehk see, et kuna reisil olles oli issi-emme tähelepanu 100% tossukesel, siis ka kodus eeldab ta praegu, et ta on pidevalt meie kõrval. Ei soovi ta olla enam väga põrandal ega ka oma toolis. Aga loodetavasti harjub ta sellega taas ruttu ;)


Igatahes siit sai emme kuhjaga julgust, et tossukesega võib vabalt võtta ette mõne reisi, sest ta harjub kiiresti olukorraga ja on tegelikult väga meeldiv reisikaaslane :) Ning kuna Norras oli ikkagi külm 11-15 kraadi vaid, siis lubas issi meid talve poole ka soojale maale viia, ei jõua ära oodata, sest Eestis on olnud seni vaid mõned tõsiselt soojad ilmad, kus sooja on üle kahekümne nelja kraadi, muul ajal on pilves/tuuline/vihmane ja sooja vaid napilt 20.

Söömine - mured

Nii nüüd siis jõudsime sinnamaale, kus oleme saanud taas gaaside osaliseks :( ja selle õuduse tekitas meile suvikõrvits !
Nii süütu vili tekitas tossukesele tõsiseid vaevusi. Keset ööd ärkas tossuke korduvalt üles ja punnitab ja punnitab aga täiesti tulemuseta. Kui siis peale mitmeid harjutusi see väike puuksupoiss välja tuli ja tossuke rahulikuks jäi, siis mõne tunni pärast kõik kordus. Ehk siis täiesti kõripõhjast kisamine ja punnitamine.
Üks öö tormas issi kohe tuppa oma pojukest emme käest päästma, ilmselt arvas, et näpistasin tossukest kõvasti, kuna kisa oli ju taevani :) igatahes kussutas issi küll lapse magama, kuid nii kui voodisse panema hakkas oli ka kisa platsis, nimelt oli puuks ikka välja tulemata :(
Peale seda kui emme tossukese kõhtu masseeris, jalgadega võimles ja teda seljaga enda kõhu vastas hoides ta jalgu kõverdas ja paar puuksu kätte sai saabus ka rahu ja vaikus ja UNI.

Nii kui suvikõrvitsa andmise järgi jätsin on laps samamoodi rahulik nagu varem, või no eks ikka ärkab mitmeid kordi ja krookse on vaja välja lasta, kuid ta ei kisa valust nagu suvikõrvitsa söömise järel.
Võtsime vastu otsuse, et nüüd nädalakese peame vahet, kuna ka reis sinna vahele jääb, siis see ka sobib, ning tagasi tulles hakkame uuesti söökidega pihta, seekord proovime ka tatraputru. Pöidlad pihku, sest selliseid unetuid öid küll vaja pole, kuna muidu olen varsti zombi.

Nende ööde järel oli super see, et issi võttis hommikuti pojukese suurde tuppa ja emme sai siis tund-poolteist rahulikult und lasta ja oma patareisid laadida, oh õudust selle aja ees, kui issi taas tööle peab minema ja need väärtuslikud uneminutid kaotan :(

Demonstreerime hambaid

Tossukese hambad tulid siis viie kuuselt, täpsemalt 5 kuud ja 1 päev. Nüüd on juba ohtlik talle oma sõrme usaldada, sest hai pistab selle kohe oma suhu ja hakkab enda hammastega seda järama ja uskuge mind, need hambad on tõsiselt teravad.
Kuidas aga saada need kaunid hambakesed pildile :)  Njaa pole vist palju tarvis mõelda, igatahes jäädvustatud nad said ja siin on ka pilt :)
Head imetlemist !

Randa randa, meie lähme randa

Nii see Eesti suvi on ikka ütlemata ettearvamatu küll. See aasta pole nimelt suve väga olnudki, kahe käe sõrmede peal võib kokku lugeda päevi, mil on olnud suveilm ja mõnus soe suveõhtu ja isegi varbaid pole tarvis, et neid päevi kokku lugeda, nii vähe on neid olnud !
Igatahes issi on meil sellel suvel väga tegus olnud ja on enamiku oma puhkusest tööd teinud, küll ehitasid Mardiga Kängule bangalot, küll ehitas Põrgupõhjale suitsusauna.
Igatahes pärast taaskordset raamimist selle üle, et issi üldse kodus ei ole ja oma peret randa ei vii otsustas ta seda teha. Läksime siis rõõmsasti Kurepalu järve äärde, et seal hea rahulik pojuke võib vajadusel jaurata palju kulub, keegi ei kuule :) samas kui emme saab muidugi päikest nautida.

Nautige siis seda "kaunist päikselist ilmakest" neid pilte vaadates.

Olgu siis öeldud, et kaunist päikselist ilma oli kuskil kümme minutit :)  Endrik on juba ammu tänu oma välitöödele neeger, mina aga pole juba kaua kaua nii valge olnud, tuleb ennast hoida, et luige pähe maha ei lastaks.