Friday, July 24, 2015

Suvi 2015



Kätte on jõudnud suvi, mitte küll soe, kuid siiski aeg kui päevad on nii pikad ja mõnusad, et tuppa ei soovi üldse enam minna.
Sellel aastal on siis meil väikene elumuudatus ka plaanis. Nimelt hakkame sügisest raadikateks ja kolime raadile elama. Taas siis on plaanis Tossu lasteaia vahetus, seega siis juba kolmas kord uude lasteaeda, juhul kui ta muidugi sinna koha saab, sest nagu ikka võttis minul otsustamine kas on õige vahetada lasteaeda või ei kaua aega ja suutsin maha magada õige aja avalduse tegemiseks. Ega ei tahagi hästi mõelda, kuidas see talle mõjub, kuna seal on kõik võõrad lapsed ja vaevalt ta Birteni või Karliga samma rühma saab. Samas, kuna lasteaias peab ta veel pikalt käima, siis oleks super saada uude lasteaeda. Hetkel panime ta kirja Klaabu lasteaeda, mis on meie uuele kodule üsna lähedal. 

Nagu ikka on meie Toss täielik hulgus, iga vaba hetke ei taha ta kodus veeta vaid tahab käia külas.
Ükspäev käisime vanaemal külas ja Toss hakkas taas kauplema, on "turumutt" ma ütlen:
Siis kui Toss Purdes aknast välja ronis ühel ilusal ja soojal õhtul....
Toss: vanaema vanaema, kas ma tohin täna siia jääda?
Vanaema: ei vasta midagi
Toss: vanaeama vanaema, kas ma tohin siia täna jääda?
Mina: Va on homme tööl!
Toss: ma ei küsinud praegu sinu käest emme!


No ja mida siis minul öelda ikka on, poeg pole suu peale kukkunud :)


Asjalik mees see väike Tossuke.

 

Tuesday, February 3, 2015

Romet "3"





Issssssakene, kuhu on kadunud aeg - 3 aastat, kuhu see jäänud on!!!!

Suurima sõbraga - õepoeg Marcosega
Nii naljakas on see, et iga natukese aja tagant ütleb keegi, et ta mäletab, kuidas Romet oma esimesel eluaastal ainult nuttis :) ehh mõtlen mina, kas see ikka on muutunud, jonn on ikka pidevalt meil külas, ainult nüüd on lisandunud jonnile valetamine. Oskus valetada on ikka väga hästi meie Tossul välja arenenud, valetamise leebem variant on muidugi luiskamine, seega kasutagem siin seda :).
Suurima sõbra - tädipoeg Marcosega

Ega ei möödu vist päevagi, mil ma ei mõtleks, et kuna see jonn ja jorisemine ja mossitamine (oo selles on Toss ka maailmameister meil juba) ükskord otsa saab, samas see tähendaks, et siis oleks ta juba suur ja mõistlik mees ja ma ju tegelikult ei soovigi, et ta suureks kasvaks. Olgu edasi selline väike nipsakas ninatark, kes igat asja tähele paneb.

Palju õnne Romet
Kui käin juuksuris, siis esimesena märkab seda loomulikult Toss ja nii tore on kuulda seda, kuidas ta siis uurib ja puurib, kus ma käisin, kelle juures, kas ikka Supsu juures ning mida täpselt tehti. On ikka vanainimene ma ütlen - kolmene vanainimene, sihuke uudishimulik noormees.
Lasteaias

Naeratus
Oma "õdega" - Liisbethiga
Kuna sellel aastal pole lumega väga vedanud, siis minu soov pidada aktiivne sünnipäev oli liiga riskantne ja õnneks tegin õigustatud otsuse ja pidasime sünnipäeva batuudikeskuses, kus tegemist on nii suurtel kui ka väikestel. Juhtus aga nii, et vahetult enne sünnipäeva haakis Toss endale külge viiruse, mida ta lahkelt ka minuga jagas, seega Tossu sünnipäeval olime mõlemad kodused ja palavikus-köhas-nohus. Hirmsad haigused kõik :).
Sellest hoolimata sai ta meie käest oma õigel sünnipäeval kingiks mängurongi ja Bruno dressid (oma lemmikkangelane). Muidugi olid tal endal hoopis sellised soovid. Mina: mida sa sünnipäevaks soovid poja? Romma: koppa ja kastiautot! Ja nii iga kord. Ja kui ma siis neid koppasid ja kastiautosid kokku hakkasin lugema, siis kastiautosid oli kolm + väikesed mudelite suurused kastikad ja koppasid on tal ..... vot nii palju! Sellest tulenevalt siis ka selline kingivalik. Rong talle muidugi väga meeldis, kuid kuna see tegi nii hirmuskõva häält, siis peitsin selle üsna ruttu voodi alla ja siis sealt edasi mänguasja kasti, kust see lõpuks täitsa "ära kadus" :)
Naerupallid

Nädal peale sünnipäeva olime juba paranenud ja pidupäeval olime mõlemad kripsis-krapsis.
Mercaga, kes hoolimata Tossu pidevast löömisest, hammustamisest ja mossitamisest, ikka Tossu väga armastab!
Toss viis omal soovil lasteaeda lepatriinu tordi, kõrrejoogid ning viinamarju. Minu suureks heameeleks on Toss hakanud ka ise kooki sööma ja kasvataja ütles, et ta sõi ka seda kooki.
Zonjaga

Vanaisaga
Õhtul aga läksime batuudikeskusesse, kuhu sõbrad-sugulased kõik tulid, kaasas hunnik kingitusi. Lõpuks koju tulles muutus elamine kohe poole väiksemaks, sest kingitusi oli lihtsalt liiga palju, pooled neist panin muidugi kähku kappi peitu, et neid jao kaupa pojale kätte anda.

Lasteaeda järgmisel päeval minnes saime teada, et aias on tuulerõuged sees. No nii seda ka nüüd siis vaja veel! Kuna õepoeg Marcos sai need endale juba reedeks, siis minule jäi ainult lootus, et Romps põdes need juba eelmises hoius ära (seal olid ka tuulerõuged enamikel ja ka Tossul oli neli täpikest, mida ma niiväga lootsin, et olid tuulerõuged).
Laupäeval aga tekkisid kaks täpikest kõhule, mina muidugi ei tahtnud uskuda, et tuulerõuged, kuid no kui neid järgmiseks päevaks veel kaks tekkis, siis oli kindel - tuulerõuged - taas üks kingitus lasteaiast!

"Meie - 1 + 1 = 3"
Suure sõbra Lukasega
Seega saime pojaga veeta kvaliteetaega kodus ja muudkui täpitasime. Kuidas aga panna üliaktiivne laps rahulik olema? Vastus - ei saagi! Iga päev mängisime korvpalli toas ja Toss jooksis korralikult ennast higiseks, seega oli Tossul peas kõige rohkem ville (kuna higistama hakates ta muudkui kratsis oma peakest). Sellest tulenevalt oli meil kodus väike Shrek (teate küll seda rohelist mehikest).

Tädi Kätuga - kallide hundiga :)
Alles poolteist nädalat hiljem julgesin oma kauni pojukese lasteaeda viia, hea nali on muidugi see, et veel kaks kuud hiljem on Tossul juustes märgata rohelist helki!

Lemmikmäng - "kopall" nagu Toss ütleb
Autode teema