31 märts oli meid kõiki kutsutud Kalmeri suurele juubelile, ikkagi 50 !
Esiti ütlesin, et me ei hakka tossukesega kaasa minema, et las Endrik läheb üksi, kuid kuna nii polnud Enks nõus, siis sai otsustatud, et ok lähme siis ikkagi kõik koos.
Rometi öised söögiajad on muutunud regulaarseks ja samuti ka magamaminemise ajad, seega tuli mõte kaasata lapsehoidja, et ka mina saaksin peost osa võtta :) seega Liisbeth kaasa tossukesel silma peal hoidma.
Sõitsime lõunast juba Tartust minema, lootuses, et Romet autosõidu ajal laseb oma silma looja. Njah paraku lootuseks see vaid jäigi. Otsustas poiss nimelt, et autos magamine on nõrkadele ja olen terve tee üleval ! Mina kui värske emme ei näinud muidugi sellel kohe tagajärgi. Pärnusse jõudes keeldus Romet söömast, kisas vaid tissi otsas ja ei söönud üldse. Kui check-in hotellis Pärnu tehtud läksid Liisbeth ja Endrik ujuma veekeskusesse ja mina otsustasin siis minna poodlema, taas kord tagasi mõeldes mida mõistust. Romet ikka veel ei söönud, ka föön ei aidanud, mis tavaliselt aitas. Igatahes poodi sõites jäi Romet vankris siiski magama, kui aga ühes poes klienditeenindaja kaste mööda põrandat vedama hakkas otsustas ka tossuke üles ärgata, une pikkuseks siis miski 15 min.
Hotelli naastes sai Romet siiski pool tunnikest magada ja siis ka sõi normaalselt. Siis pidime juba sünnipäevale kimama. Seal Romet muudkui oksendas muidugi ja nii kui kell seitse saama hakkas tuli lapsel ka uni peale. Igatahes naasime hotelli Liisbethi ja Rometiga. Imelik on see, et õhtul sööb Romet alati kenasti, ka nüüd ja poole tunniga oli söödud ja laps ka magama pandud ja mina tagasi peol :)
Enne keskööd mina lahkusin peolt tuhkatriinu kombel ja lippasin oma pojukese juurde, kes seekord otsustas isegi tunnikese oma esimesest söögikorrast kauem magada. Kui Enks hotelli naases, kaasas kõva alkoholihais juba väljas koitis :)
Igatahes sai selle tripiga selgeks, et laps vajab oma und, ning väsinud laps ei söö ja jaurab kõvasti.
